Korralik soojustamine annab võimsa energiasäästu
Üheksakorruselise Sütiste tee 45 viilkatusega maja võib tituleerida kõige paremini renoveeritud korrusmajaks Mustamäel. Maja putitamine algas ühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul 2001. aastal. Kuue miljoni krooniga, millest 4,35 miljonit on laenatud, soojustati kogu maja, renoveeriti sokkel, ehitati peale viilkatus, uuendati elektrisüsteemi, korrastati rõdupiirded, vahetati ära kõik aknad, remonditi koridorid, paigaldati uus küttesüs-teem radiaatorite ja püstikutega. Igas toas on termoregulaatorid, et elanikud saaksid ise toasooja sättida.
Kui esimese hooga said soojustatud otsaseinad, arvestas Kuusk tagasihoidlikult 15–12 % säästu, reaalsus ületas need
ootused kümne protsendiga. Kui terve maja sai soojustatud, lootis Kuusk juba julgemalt 40 % säästu, tulemus oli 43 % võrreldes analoogsete majadega.
“Sääst on tugev. Eelmise kütteperioodi seitsme kuu keskmine soojakulu minu kolmetoalises korteris oli 199 krooni,” edastab ta kadestamapanevaid numbreid. “Vähem kulus veele ja kanalisatsioonile.”
Kõige külmemal kuul jaanuaris oli Kuuse küttearve vaid 460 kr. Tema sõnul ei tõusnud üür ühes remondifondi ja toasoojaga üle 1000 kr kuus. Kuuse sõnul maksavad nad säästetud energia raha remondifondi, aga kasu on siiski kuhjaga – maja on ilus ja toad soojad.
Kuuse sõnul on nende maja korterite hinnad kõrvalasuvaist 100 000–150 000 kr kõrgemad. Kui nende Sütiste tee 45 elanikud küsivad korteri eest 1,5 miljonit krooni, siis kõrvalmajades toimuvad tehingud 1,3–1,4 miljoni eest.
Enamik tallinlasi elab 90ndatel ja varem ehitatud kortermajades, mis vajavad ajahambale vastupidamiseks korrapärast hoolt. Linnapildis näeb sageli kortermaju, kus on soojustatud otsaseinad või koguni terve hoone. KredExi eluasemedivisjoni kliendihalduri Taivo Nõlvandi sõnul ei pruugi ainuüksi soojustamine tagada majale piisavat energiasäästu.
Alusta energiaauditist
Vahendite nappus sunnib ühistuid ja korteriomanikke tegema investeerimisotsustel valikuid, mistõttu alustatakse sageli fassaadi soojustamisest. Nõlvand soovitab aga kõigepealt kindlaks teha, kui suur on maja üldine energiatarbimine. Selleks, et saada ülevaadet hoone tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest, on otstarbekas tellida energiaaudit, mis näitab ära suurimad energiasäästu võimalused ja sisaldab tasuvusarvutusi.
Suuremamahulised energiasäästu võimaldavad rekonstrueerimistööd on tavaliselt seotud hoone välisseinte ja katuse lisasoojustamise, vuukide tihendamise, vee- ja küttesüsteemi renoveerimise ning akende ja välisuste väljavahetamisega. Hoone energiatarbimist mõjutab aga ka hoone ventilatsioon, küttesüsteem, selle seisukord ning tasakaalustatus.
“Kortermajade korrastamisel saab üldjuhul takistuseks korteriomanike soovimatus võtta ette suuremaid investeeringuid, mistõttu jäävad remonditööd tihti poolikuks,” leiab Nõlvand. “Jupp - jupi haaval maja korda tehes juhtub aga sageli nii, et kui üks asi valmis, hakkab teisest kohast uuesti lagunema.”
Ta lisab, et korteriomanikud võiks mõista, et laenuga korda tehtud majas saavutatud energiasäästu arvelt kokkuhoitud raha võib igakuise laenumakse tasa teha. “Läbimõeldud investeeringud ja õigesti vastuvõetud otsused ei pruugi seega elanike kogukulutusi eluasemele üldse tõstagi,” ütleb Nõlvand.
Otsustava tähtsusega on re-mondile eelnevad investeeri-misplaanid ja tööde järjekord.
Energiasäästu võimalused kortermajas
Suurimad energiakaod
Mida saab ette võtta?
•• energia- ja vee kulumõõturite paigaldamine;
•• uste ja akende tihendamine parandab nii energiasäästu kui ka sisekliimat;
•• kütte- ja tarbeveetorustike isoleerimine keldrites;
•• küttevee temperatuuri reguleerimine programmkellaga;
•• soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine vastavate ventiilide paigaldusega;
•• soojale tarbeveele ringluspumba paigaldamine;
•• uute säästlike kangventiilide paigaldamine, mis muudavad ka elu mugavamaks;
•• välisustele automaatsulgurite paigaldamine.
