Korterid kallinesid kolmandiku

Korterite keskmine hinnatõus Tallinnas oli eelmisel aastal 30 protsenti, kesklinna puitelamute korterid kallinesid kaheteistkümne kuuga keskmiselt 56 protsenti, selgub kinnisvarafirma Ober-Haus igakuisest hinnastatistikast.

Puitmajades tõusis aasta alguse 3500 krooni suurune keskmine ruutmeetri hind aasta lõpuks 8000 kroonile. Kesklinna korterite keskmine hinnatõus oli 35 protsenti — renoveeritud kivimajade hinnad tõusid 31, uute korterite hinnad 28 ning renoveerimata kivimajade hinnad 25 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kalleimad korterid on siiani Tallinna kesklinnas, kus keskmine ruutmeetri hind tõusis aasta jooksul 13.600 kroonilt 19.000 kroonile. Tallinna äärelinna korterite hinnatõus oli kesklinnaga võrreldes ühtlasem, enim kerkisid hinnad Mustamäel — 31 protsenti. Järgnes Lasnamäe 25, Kopli ja Pelgulinn 24 ning Õismäe 23 protsendiga.

Tänu aastalõpu spurdile jõudsid Mustamäe korterite hinnad aasta lõpuks Õismäe hindadele järgi. Korteri ruutmeeter maksis detsembris mõlemas linnaosas keskmiselt 6200 krooni, võrreldes Õismäe 4800 ja Mustamäe 4275 krooniga aasta alguses. Õismäe oli seni Tallinna äärelinnadest kõige kõrgema hinnatasemega linnaosa. Lasnamäe korterite ruutmeetri keskmine hind tõusid aastaga 3825 kroonilt 5113 kroonini.

Tallinnast ei jäänud maha ka Tartu ja Pärnu korterite hinnad. Kokku kasvasid korterite hinnad Tartus 33 ja Pärnus 22 protsenti. Tartu korteri ruutmeetri keskmine hind tõusis 2850 kroonilt 4250 kroonini ning Pärnu keskmine 2950 kroonilt 3800 kroonini.

Tartu hinnataseme möödumine Pärnu omast toimus statistikale tuginedes suve lõpul-sügise alguses, mille ühe põhjusena võiks pidada õppurite kasvavat huvi.

Eesti kolme suurema linna — Tallinna, Tartu ja Pärnu keskmine hinnatõus eelmisel aastal oli 30 protsenti.

2001. aasta teine pool oli kinnisvaraäris läbi aegade aktiivseim. Pangad pakuvad jätkuvalt odavat raha, kinnisvarahuvilised kasutavad võimalust ning laenavad. Tohutu nõudlus on kergitanud eluasemete hindasid peaaegu igas piirkonnas.

ERI Kinnisvara eluruumide müügijuhi Mart Saa sõnul on tänavu elamispindade vahendus jätkunud väga aktiivselt ning need, kes mullu ei jõudnud tehinguid sooritada või ei leidnud endile sobivat varianti, on taas otsingutel. “Hetkel on ruutmeetrite hinnavahemikud Tallinnas kahanenud ebatavaliselt väikesteks,” ütles Saa. “Samas ei ole aga suurenenud pakkumine, mis viitab, et hinnatõus ei ole veel lõppenud.”

Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro ütles, et kui 2000. aastal väljastas pank eluasemelaenu kokku 1,071 miljardi krooni eest, siis eelmisel aastal anti laenuks juba 1,5 miljardit krooni. “Meie laenumüük on kasvanud 41 protsenti,” ütles Arro. Võimsalt on kasvanud ka keskmine laenusumma, ning mitte ainult Tallinnas.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing ütles, et odavamates elamupiirkondades võivad hinnad tänavu veel 10 protsendi võrra tõusta.

“Hinnalanguse võib muidugi tekitada ka näiteks õnnetus suuremat sorti linna magalarajoonis, kui amortiseerunud vahelagi peaks seal sisse kukkuma, sest selline intsident tembeldaks kogu sotsialismiaegse ehituskultuuri eluohtlikuks, ent seni pole väiksemate paneelinihete kõrval midagi nii dramaatilist ette tulnud,” rääkis Kunsing.

Lisaks võib Kunsingu sõnul eluasemeturu kasvule kriipsu peale tõmmata ootamatust majanduskriisist tingitud palkade alanemine või hoopis intresside märgatav tõus.

Arro ütles, et vähemalt lähema poole aasta jooksul on laenuintresside tõus vähetõenäoline, sest pank ei kavatse marginaale tõsta ning ka eurointresside järsku kasvu pole oodata.