Kortermajas võib leida rohkem kiuslikke naabreid

Eksivad need, kes arvavad, et kortermajas on lihtsam elada kui kaasomandis paarismajas - mida suurem on ühistu, seda enam võib sinna sattuda ka kiuslikke või kõigele vastu seisvaid naabreid, kes kokkulepetest kinni ei pea või asetavad teised naabrid suisa ohtu, kirjutas ERR.

See muutub oluliseks siis, kui ühistu peab otsustama küsimusi, mis ei vaja mitte üksnes häälteenamust, vaid konsensust.

Selline küsimus on näiteks kütteliigi muutmine, olgu see siis Nõmme kahepereelamus või Mustamäe paneelmajas.

"Kütteliigi mutumiseks peab olema kõigi kaasomanike nõusolek," rõhutab korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusnõunik Urmas Mardi.

See tähendab, et omavoliliselt keskküttest või ahiküttest loobuda ei saa, sest hullemal juhul võib see ülejäänud hoone tervikut kahjustada ja süsteemi tasakaalust välja viia. Tasub meeles pidada, et ühise küttesüsteemi korral on tegemist kaasomandiga.

Ahiküttest loobumise soovi korral peab aga lisaks naabri nõusolekule tagama ka selle, et teine saaks ahju probleemideta edasi kütta ehk oma korstnaosa ei tohi ei kinni müürida ega jätta näiteks ülemise naabri ahju raskust ümberehituste käigus alt toestuseta.

Kui kütteliigi muutmine nõuab fassaadi ilme muutmist, vajab see samuti kõigi kaasomanike nõusolekut, olgu selleks siis õhk-soojuspump, kliimaseade vms, mis kinnitatakse kortermaja välisseinale. Samamoodi vajab kõigi naabrite nõusolekut näiteks soovi ehitada välja vintskapp või tekitada hoone välisilmes muid muudatusi, näiteks paigaldada katuseaknad. Sest hoone fassaad on kõigi elanike kaasomand, mille muutmine või kahjustamine vajab teiste nõusolekut.

Loe lähemalt ERRist.