Kino Kosmose nurgakiviks sai ehtne kosmosest pärit osake – Sihhote-Alini meteoriit, mis langes Maale 12. veebruaril 1947. aastal.

„Me avame kinomaja uusimate, oleks vast kohane öelda, et Baltimaade jaoks kosmiliste tehnoloogiatega. See saab olema mitte lihtsalt kinomaja, vaid ka kultuuri- ja hariduskeskus laste ja noorte jaoks, samuti ka turistimagnet,“ ütles Tatjana Tolstaja, kino Kosmose juht ja ideeline innustaja.

Hetkel on maailmas tegutsemas enam kui 837 IMAX-kinomaja 57 riigis. Kino Kosmos on esimene kinosaal Balti riikides, kuhu selline unikaalne süsteem tuleb. Suures saalis asuva ekraani mõõt on 300 ruutmeetrit.

Uuendatud Kosmose kinos saab näha sisukat kinoprogrammi, külastada luksuslikku restorani ning mängude ja mitmesuguste harivate programmidega varustatud lastetuba. Lisaks sellele luuakse kinos mugavad tingimused ka piiratud võimalustega inimestele.

10. märtsil 1964. aastal avatud Nõukogude Liidu esimene panoraamkino on projekteeritud Ilmar Laasi ja Udo Ivaski poolt. Tollel ajal ulatus ekraani suurus 228 ruutmeetrini. Kohalviibimise efekti saavutati 9-kanalise heli abil, mis kostus saali 96-st kõlarist. See oli tolle aja kõige suurem ja kaasaegsem kinosaal Balti riikides. Aastal 1997 tunnistati kinomaja Kosmos kultuurimälestiseks.