22. juunil ECOFIN-nis toimunud FTT-teemalise diskussiooni põhirõhk oli „süvendatud koostööl“, mis lubaks FTT direktiivi kasutusele võtta minimaalselt üheksal liikmesriigil ja see oleks siduv vaid nendele riikidele, teatas KPMG.

Kümme liikmesriiki olid valmis sellist lähenemist kaaluma, kuid enamus võttis äraootava seisukoha. Rootsi on endiselt kategooriliselt ettepaneku vastu, samas kui Ühendkuningriik seab omapoolse toetuse tingimuseks maksu kehtestamise ka teistes suurtes finantskeskustes. Prantsusmaa aga on juba teatanud, et viib FTT sisse alates 1. augustist 2012.

„Kui Euroopa Komisjoni algne plaan oli FTT jõustada kõikides liikmesriikides alates 2014. aastast, siis tänaseks on üsna selge, et seda ei juhtu. Liikmesriikide suhtumine FTTsse on jahe kuna lahendamata on topeltmaksustamise vältimise küsimus ning konkreetselt määratlemata maksu haldamise ja eesmärgipärase kasutamise kord,“ ütles KPMG Baltics OÜ maksu- ja õigusteenuste juht Joel Zernask.

Austria on avaldanud toetust komisjoni ettepanekule ning võimalusele, et mõned liikmesriigid jätkavad süvendatud koostööd. Mitmed teised riigid, näiteks Belgia, Küpros, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Poola, Portugal, Sloveenia ja Hispaania on märkinud, et on vajavad veel aega hindamaks, kas FTT juurutamine nö vabatahtlikel alustel oleks neile sobilik.

Holland, Läti, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia sooviksid pigem näha teisi alternatiive. Eesti ei ole FTT küsimuses avalikult seisukohta väljendanud.

FTT direktiiv sätestaks tavapärastele finantstehingutele vähemalt 0,1-protsendilise ning derivatiivtehingute puhul vähemalt 0,01-protsendilise maksu tehingu (tinglikust) väärtusest.

Maksu eesmärk oleks luua täiendav stabiilsusreserv raskustesse sattuvate pankade päästmiseks. Avalikkus on aga teravalt tõstatatud küsimuse, kas finantstehingute maks sellisel kujul täidaks oma eesmärki ning kas see mitte ei kahjustaks ülemääraselt EL-i riikide finantssektorit ja majanduskasvu.