KPMG: kuriteo toimepanijad ettevõttes on sageli tippjuhtkonnast

Organisatsioonid puutuvad ikka ja jälle kokku juhtumitega, kus oma töötajad kuritarvitavad usaldust ning petavad või varastavad omakasu huvides. Petuskeeme on raske avastada, kuna keskmine pettur ei erine oluliselt keskmisest inimesest.

Kuid mis kõige tähtsam – tal on ülemuste ja kolleegide täielik usaldus – mis ei tähenda, et iga usaldusväärne töötaja oleks potentsiaalne pettur.

"KPMG läbiviidud uuringud näitavad, et enamikel juhtudel sooritavad petturid oma teo enda tööandja vastu ning osa neist kaasab välise osaleja. Sageli ei hoia pettureid tagasi pikk tööstaaž ettevõttes," märkis KPMG Baltics OÜ Forensic teenuste nõustaja Anu Ahas-Saaron.

Ta lisas, et ettevõttesisese kuriteo toimepanijad kuuluvad sageli selle tippjuhtkonda, mis viitab olulisele riskile: kõige suurema kahju põhjustavad ettevõttele usalduse pälvinud ning konfidentsiaalset infot omavad juhid.

Teoreetiliselt on pettustel kolm tähtsat faktorit: võimalus, motiiv ja põhjendus, mis on tuntud kui pettuse kolmnurk.

- Võimalus tekib peamiselt nõrga sisekontrolli tõttu, mis loob olukorra, kus pettur usub oma edusse. Vältimaks pettuse kavatsemist juba eos peavad organisatsioonid panustama ennetavatesse meetmetesse, et tõhustada riskijuhtimissüsteemi

- Pettuse motiiviks on tavaliselt rahaline kitsikus, mis on tingitud kas petturi pillavast elustiilist või erinevusest teenitud tasu ja võetud kohustuste vahel. Ka võib pettusele viia soov näidata ennast tegelikkusest paremana või lihtsalt tavaline ahnus

- Põhjendusena leiab pettur endale oma sisedialoogis õigustuse. Ta veenab ennast näiteks, et tööandja on talle selle tasu võlgu.