KPMG: majanduspettusi panevad toime enamasti juhtivtöötajad
Eestis oli tänavu teadaolevate pettuste puhul pettuse läbiviija keskmine vanus 46 aastat, neist 60 protsenti töötas juhtival kohal ning 62 protsenti olid mehed, selgus KPMG analüüsist.
Kesk-ja Ida-Euroopa (KIE) riikide ettevõtetes on pettuste taga keskmiselt 36- kuni 45-aastased autokraatliku stiiliga tippjuhid, kes on ettevõttes töötanud üle kuue aasta.
„Võrreldes muu maailmaga on KIE riikides pettuste taga rohkem tegevjuhid või juhatuse liikmed - 44 protsendil juhtudest võrreldes 28 protsendiga mujal. Samuti iseloomustab KIE pettureid regiooni eripäradest tulenevalt keskmisest suurem kalduvus autokraatiale (39 protsenti võrreldes 20 protsendiga maailmas),“ ütles KPMG Baltics OÜ nõustaja Anu Ahas-Saaron.
KPMG analüüs märgib, et KIE riikides on autokraatlik juhtimisstiil sügavalt juurdunud ning paikapandud hierarhia annab hea aluse pettuste läbiviimiseks.
„41 protsendil juhtudest osutus juhi piiramatud volitused riskiteguriks, mis viis pettuseni. 40 protsenti KIE pettustest toimus rahvusvahelistes firmades, millest võib järeldada, et kui välisomanikud annavad kohalikele juhtidele liiga vabad käed, siis ei peaks nad olema üllatunud, kui ühel hetkel nende usaldust kuritarvitatakse,“ märkis Ahas-Saaron. Uuringu kohaselt on puudujäägid sisekontrollis ülemaailmselt oluline pettustele kaasaaitav faktor (44 protsendil juhtudel).
Nii nagu mujal teevad ka KIE riikide petturid enamasti koostööd teistega, vaid 13 protsenti tegutseb üksinda. Sageli viiakse pettused ellu pereliikmete või armukestega (28 protsenti) või endiste kolleegidega (25 protsent). KIE pettustest 49 protsenti tuli päevavalgele sisemise vihje põhjal ehk sagedamini kui maailmas keskmiselt (35 protsenti).
Kuigi paljud teevad pettusi esmakordselt leidub pidevalt neid, kes on pidanud eelmisest töökohast lahkuma pettuse või ebasobiva käitumise tõttu. Arusaamatuste vältimiseks on oluline töölevõetavate inimeste taustauuring ning hilisem kontroll kriitilise loomuga ametites. Samuti aitab oluliste äripartnerite ja töötajate suhete jälgimine tuvastada algfaasis võimalikke huvide konflikte.
