KPMG raport: plokiahel, viruaalreaalsus ja robotiseerimine pakuvad küll kõneainet, kuid jäävad vaid sõnakõlksudeks
Infotehnoloogia roll ja ulatus ettevõtete äritegevuses on jätkuvas muutumises: andmete turvalisuse ja privaatsuse olulisus kasvab endiselt, kuid konkurentsis püsimiseks peavad IT-juhid leidma üha uusi võimalusi, kuidas andmete kogumise ja hoiustamisega kaasnevad riskid pöörata võimalusteks, mis toetaksid ettevõtte eesmärkide saavutamist. Raport näitab, et võitjateks on ettevõtted, mis suudavad üles ehitada võimalikult kliendikeskse digitaalstrateegia.
Ettevõtted maadlevad digitaalstrateegiatega
Möödunud aastal alustas rohkem organisatsioone kui kunagi varem oma digitaalstrateegia koostamist. Sellel aastal näeme, et see kasv on peatumas, sest digitaalstrateegia edukas kohaldamine on osutunud keeruliseks: tervelt kaheksa IT-juhti kümnest leiavad, et nende digistrateegia on ainult mõõdukalt tõhus kui sedagi. Ka sisu poolest on digitaalstrateegiad alles lapsekingades, sest enamik neist on suunatud pigem front-end lahendustele kui sügavamatele operatiivsetele lahendustele.
„Tänased IT-juhid tunnevad end küll enesekindlalt traditsioonilistes IT-oskustes, nagu äri tundmine, õigete tehnoloogiate tuvastamine ning vastava võimekuse ehitamine, aga paljude jaoks on väljakutseks nende oskuste kohaldamine digitaalses kontekstis. Kogenumad IT-juhid mõistavad, et selle probleemiga maadlevad paljud organisatsioonid ning keskenduvad seetõttu eelkõige digitaalse tehnoloogia rakendamisele saavutamaks konkurentsieelist“, ütles KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger. „Ehk saabki ainult aeg meile näidata digitaalsuse tõelist keerukust ning kõikehõlmavust ning tõeliselt efektiivseteks strateegiateks osutuvad vaid need, mis on paindlikud ning toetavad pragmaatilist muutust.“
Digijuht tagab konkurentsieelise
Hea uudis on see, et mõned organisatsioonid on siiski suutnud digitaliseerimisest teha eduloo. Edu tagab see kui organisatsioonil on olemas kas eraldi nimetatud või jagatud ametiülesannetega digijuht. Digijuhiga organisatsioonid omavad üle kahekordse tõenäosusega selget organisatsiooniülest vaadet digitaliseerimise võimalustest. Lisaks rõhutab Tarmo innovaatilise ja eksperimentaalse töökultuuri olulisust, sest tervelt 40 protsenti IT-juhtidest kinnitavad, et nende digitaalstrateegia oleks vastasel juhul läbi kukkunud. Toiger rõhutab, et kokkuvõttes näitab raport, et kõige mõjukamad ja edukamad on ettevõtted, kes on suutnud ennast digitaalselt oma klientidega siduda ja loovad sellelt koosluselt lisandväärtust.
Uued tehnoloogiad on jäänud pigem sõnakõlksudeks
Möödunud aastal tuvastas uuring, kuidas pilveinvesteeringud olid kasvutrendis ning see jätkus ka sellel aastal, mil pea kolmveerand IT-juhtidest raporteerisid mõõdukatest või olulistest investeeringutest pilveteenustesse, investeeringud mobiilsetesse tehnoloogiatesse ei jää sealjuures palju alla. Tarmo Toigeri sõnul pakuvad uued tehnoloogiad nagu plokiahel, virtuaalreaalsus ning protsesside robotiseerimine teemadena küll ohtralt kõneainet, kuid raporti põhjal on tegu siiski pigem nišitehnoloogiatega, millesse ettevõtted veel märkimisväärselt ei investeeri ning mis pole ka laialdasemat kohaldamist leidnud.
„Uued tehnoloogiad võivad olla atraktiivsed, kuid reaalses ärimaailmas pole nad veel üleliia levinud. Ning see on ka mõistetav, sest innovaatiline tehnoloogia üksi ei tõsta tootlikkust või tõhusta äritegevust vaid selle tagab oskus uusi tehnoloogiaid olemasolevate või ümberarendatud äriprotsessidega ühildada,“ lisab Toiger. Erandina tõi raport välja tehisintellekti kasutamise äriprotsessides, millega arvestavad oma investeerimisplaanides 70% vastanud ettevõtetest ning neljandik ettevõttetest investeerivad sellesse vähemalt mõõdukalt juba täna. Toigeri hinnangul oleme ka tehisintellekti vallas praegu alles algusfaasis ning selles on kindlasti ohtralt võimalusi ja väärtusi, mida IT-juhid võivad saavutada kiirendades tehnoloogia kohaldamist.
Tarbija kasvavad nõudmised oma andmete osas
KPMG IT nõustamisteenuste juhi Teet Raidma sõnul on paljud organisatsioonid saavutanud konkurentsieelise, sest oskavad oma kogutud andmestikku edukalt äri huvides rakendada - küll aga kaasnevad sellise strateegiaga arvestatavad riskid. „Nimelt on tarbijad üha teadlikumad sellest, mis ulatuses ettevõtted nende andmeid tegelikult koguvad ja säilitavad, mistõttu pole ka üllatav, et tänavu on riskihaldus ning andmekaitse olnud enamikule ettevõtetest suurimaks murekohaks. Enne andmekaitse üldmääruse rakendumist ei pööratud piisavalt tähelepanu Isikuandmete turvalisusele ja privaatsuse tagamisele,“ selgitas Raidma, kelle sõnul on küberründed kahtlemata jätkuvalt IT-juhtide üheks suurimaks mureallikaks. „Tõsine küberrünne ei halva ainult organisatsiooni toimimist vaid võib tekitada ka massiivset mainekahju ning rikkuda brändi usaldusväärsuse,“ rõhutas Raidma.
Talentide nappus pidurdab ettevõtete arengut
Eleringi digitaliseerimise valdkonna arendusjuhi Georg Rute sõnul peegeldab käesolev raport hästi muutuseid ja pingeid, mis kaasnevad uute tehnoloogiate rakendamisega ettevõtetes. „Raporti andmetel on enam kui pooltel (55%) küsitletud ettevõtetest IT ja äristrateegia omavahel keskpäraselt või koguni halvasti kooskõlas. Samas 65 protsenti ettevõtetest tunnetavad, et oskustööjõu puudus IT vallas on üks takistustest nende ettevõtte arengus. Seepärast on Elering viimase aasta jooksul uuendanud põhjalikult oma IT-strateegiat ning näinud vaeva, et tõmmata ligi häid talente,“ selgitas Rute. Rute sõnul annab KPMG raport ellu viidud muudatuste osas hea võrdlusmomendi ülejäänud maailma tegijatega.
