92 protsenti küsitletud ettevõtetest märkis, et kliendid üritavad maksetähtaegadega venitada ning 87 protsendi hinnangu kohaselt soovivad hankijad arvete varasemat tasumist, teatas KPMG Baltics.

„Samas pole üllatus, et KPMG uuringu kohaselt on 40 protsendi arvates olnud krediidikriisil ebasoodne mõju laenude saamisele ning raha hinnale. Seejuures on rahavoogude juhtimine esmase tähtsusega 24 protsendile firmadest, lisaks leiab 61 protsenti, et see kuulub nende tegevuse viie tähtsaima prioriteedi hulka,“ ütles KPMG Balticsi auditivaldkonna juht Andres Root.

Vaid 14 protsenti vastanutest leidis, et nende rahavood on viimase aasta jooksul olnud vastavuses prognoosituga, samas kui viis protsenti teatas, et nad ei ole üritanudki mingil moel rahavoogusid prognoosida.

Kõige edukamad on ettevõtted, mis seovad käibekapitali juhtimise tulemuslikkuse juhtide motiveerimisega. Uuringust selgus, et peaaegu veerand firmadest ei ole sidunud käibekapitali juhtimist ja töötasu. Juhte motiveerinud ettevõtted on viimasel kolmel aastal tulnud paremini toime ja eeldatavasti kannatavad järgmise kolme aasta jooksul ka vähem. Enam kui 70 protsenti vastanuist ütles, et juhtide motiveerimine on olnud oluline käibekapitali juhtimise parandamisel.

Roodi sõnul on krediidikriis õige hetk käibekapitali juhtimise süsteemide põhjalikumaks reformimiseks. Ei tasu loota süsteemi „kiirparandusele“, mis pikas perspektiivis ei ole elujõuline. „Ettevõtete juhtkondi tuleb kutsuda üles rakendama protsesse ja protseduure, mis parandavad jätkuvalt käibekapitali juhtimist pikas perspektiivis,“ ütles Root.