Vahi all viibiva Kersti Krachti olukorda ja talle esitatud kahtlustust kommenteeris täna esimest korda pärast möödunud nädalal Krachti kinnipidamist ja vahi alla võtmist tema advokaat Oliver Nääs.

"Kuigi ma ei ole näinud asjas kogutud tõendeid, siis juba ainuüksi kahtlustuse teksti pinnalt on näha, et kahtlustus on ülepaisutatud ning kunstlik. Ühe näitena on ilmselgelt põhjendamata etteheide rahapesu kokkuleppes. Kahtlustuse tekstis ei ole kirjeldatud mitte midagi sellist, mida oleks võimalik käsitleda rahapesu kokkuleppena," selgitas Nääs.

"Minu hinnangul ei olnud Kersti Krachti vahistamine põhjendatud ega vältimatult vajalik. Vaidlustame vahistamise ringkonnakohtus.

Kersti Krachti töösuhe peatati rahandusministeeriumi poolt juba tema kinnipidamise päeval. Selle järgneval päeval avaldas Kersti Kracht ise rahandusministeeriumile soovi töösuhe lõplikult lõpetada. Lõplikud dokumendid töösuhte lõpetamise kohta vormistatakse lähipäevil. Seega ei ole Kersti Kracht enam avalikus teenistuses ning puudub mis tahtes oht, et ta võiks toime panna avaliku usalduse vastasid kuritegusid.

Samuti on Kersti Krachti ja temale kuuluvate äriühingute varalist seisu käsitletud kohati valesti ning omistatud neile vahistamise kontekstis ka ebaõiget tähendust. Kersti Kracht on enda ja talle kuuluvate äriühingute kohustustega hakkama saanud enne avalikku teenistust ning saab nendega hakkama ka pärast seda. Kohati jääb aga avaldatud seisukohtadest mulje, et kui Kersti Kracht jääks vabadusse, siis ta läheks enda varalise seisu parandamiseks kasvõi poodi vargile. Need väited on põhjendamata ja ausalt öeldes absurdsed."

Ärileht tegi eile Kracht majanduslikust seisust ülevaate, kust selgub, et 3000-eurost nõuniku palka teeninud Kracht ei suutnud sellise sissetulekuga katta isegi oma laenuintresse.

Nääs: EKRE valitsusest taandumisega kadus Krachti mõjuvõim

Advokaat Nääs viitas veel prokuratuuri öeldule vahistamistaotluse arutamisel, et kui EKRE on loodavast valitsuskoalitsioonist väljas, siis kaalub prokuratuur uuesti Kersti Krachti vahistamise vajalikkust.

"Ma olen iseenesest nõus, et EKRE väljajäämisega uuest valitusest kaoks ära ka alus väita, et Kersti Krachtil võiks olla ametiseisund või mõjuvõim mõne ministeeriumi või ministeeriumi allasutuse üle, mis võiks realiseeruda mõne kuriteo toimepanemises. Seega tuleb päevapoliitikal silma peal hoida ja juhul, kui uus valitsus loodakse ilma EKRE-ta, siis loota, et prokuratuur peab enda sõna."

Eelmisel nädalal pidas kapo Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja rahandusministri nõuniku Kersti Krachti. Kahtlustus esitati ka Eesti Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile. Prokuratuuri taotlusel võeti Teder ja Kracht kaheks kuuks ka vahi alla.

Krachti puhul põhjendas kohus vahistamisotsust sellega, et kogutud tõendite põhjal on võimalik teha järeldus, et Kracht on pannud toime kuriteod, milles teda kahtlustatakse.

Kohtu hinnangul on Krachti puhul olemas ka oht, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. "Juba kahtlustuses nimetatud tegude korduvus annab aluse arvamiseks, et toimepanek ei olnud Krachti puhul kuidagi juhuslik, vaid oli süsteemne," avaldas kohtunik.

Kõik kahtlustuses kirjeldatud teod olid suunatud Krachti enda majandusliku olukorra parandamisele.

Riigiprokuratuur: Krachti vahistamist oli vaja tema isikust, mitte ametikohast lähtuvalt

Nääsi saadetud kommentaarile vastuseks rõhutas juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, et Krachti vahistamist taotles riigiprokuratuur ikkagi tema majanduslikust seisust ja laiast suhtlusvõrgustikust tuleneva uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu. "Kõnealune suhtlusvõrgustik ei ole seotud vaid EKRE osalusega praeguses valitsuskoalitsioonis," rõhutas Pern.

"Kaitsja Oliver Nääs viitab väitele, mille prokurör ütles kohtus vastusena kaitsja enda oletusele nagu EKRE lahkumisega valitsusest kaoks Kersti Krachti puhul uute kuritegude toimepanemise oht.

Me ei seostanud Krachti vahistamise vajadust ainult tema ametikohaga rahandusministri nõunikuna ning nentisime, et koalitsioonimuudatus võib vähendada tema ametikohast tulenevat ohtu. Rõhutasime ka seda, et uute kuritegude toimepanemise oht ei tulene üksnes tema ametikohast, vaid tema isikust laiemalt."