„Rahandusministeeriumi töölepingutes sisaldub kokkulepe, et töötaja peab tööandjale teada andma enda kõrvaltegevustest ja teistest tööandjatest,” ütles ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Sigrid Laev.

Nii hindas rahandusministeeriumi siseauditi osakond hindas 2019. aasta juunis riske, mis seondusid lahkuva valitsuse rahandusministri Martin Helme poliitiliste nõunike kõrvaltegevustega ettevõtluses ja mittetulundusühingutes.

„Eraeluliste vaidluste ja kohustuste käsitlemine ei kuulunud selle hindamise pädevusse. Hindamise aluseks olid siseauditi jaoks kättesaadavad andmebaasid ja muud avalikud andmed,” ütles Laev. Ka rõhutas ta, et tegemist oli siseauditi osakonna analüüsiga, mitte sisekontrolli omaga, kelle ülesanded ja meetodid on erinevad.

Rahandusminister allkirjastas Kersti Krachti töölepingu peatamise 12. jaanuaril ehk samal päeval kui kaitsepolitsei pidas Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena kinni nii suurärimees Hillar Tederi kui ka rahandusministri nõuniku Kersti Krachti. Kahtlustus esitati ka Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja veel kahele ettevõtjale.

Krachti kahtlustatakse poliitilise mõjuvõimuga kauplemises ja rahapesuskeemi korraldamises. Kracht olevat nõudnud Hillar Tederilt mitusada tuhat eurot altkäemaksu selle eest, et Kracht kaupleks Porto Franco kinnisvaraarendusele soodsamad KredExi laenutingimused.

Krachti kahepoolne töölepingu lõpetamine jõustus 13. jaanuarist. Krachti palk rahandusministri nõunikuna oli 3000 eurot kuus ning lisatasusid talle 2020. aasta jooksul ei makstud.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna kinnitusel pole Krachtile tema ametisoleku ajal ka riigisaladuse luba taotletud. Üldiselt ei ole ka väga tavaline poliitilistele nõunikele seda luba taotleda.