„Alates esimesest jaanuarist saab Eesti integreerumisprotsess lõpule viidud, oleme eurole ülemineku nimel tööd teinud 2004. aastast. Tänane otsus on suur tunnustus meie püüdlustele, kuid töö ei ole kaugeltki veel lõppenud. Järgneva poole aasta jooksul saab nii pankadele, ettevõtetele ja riigile väljakutseks valmisolek euro tulekuks,“ ütles Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft pressiteate vahendusel.

„ Ühine valuuta oma peamiste kaubanduspartneritega ja odavama raha kaasamise võimalus tagavad uued võimalused investeeringuteks,“ lausus Kraft ning lisas, et uus algus majanduses nõuab teadlikumat ja küpsemat investeerimisloogikat ja riskide maandamist nii riigi kui ka eraettevõtluse tasandil. Eesti jätkusuutlikuks majandusarenguks on ekspordipõhine majanduskasv, mis eeldab investeeringuid laiema spektriga sektoritesse, mitte ainult elamumajandusse sisenõudluse tarbeks nagu seda näitas majanduslanguse kogemus.

Krafti sõnul oleneb meist endist, kas suudame euro tulekuga kaasnevad uued võimalused realiseerida. Euro on justkui raamistik, mis annab meile uued kasvuvõimalused, nii riik kui ka eraettevõtlus peaks kasutama seda raamistikku maksimaalselt. Ühe konkreetse võimalusena näeb Kraft majandussidemete tugevnemist Soomega.

Eurole üleminek eeldab mitmeid muudatusi ja arendusi ettevõtetele, esmajärjekorras aga pankadele. Krafti sõnul on Nordea nii nagu kogu pangandussektor tervikuna investeerinud kõvasti oma pangasüsteemidesse, et olla 1. jaanuarist IT-tehniliselt valmis kõiki formaalsusi kliendi eest korda ajama. Pangakliendile ei tohiks kaasneda mingeid lisakohustusi, ta ei pea tulema eraldi panka, ei pea muutma lepinguid ega maksma eurole ülemineku eest eraldi tasu.

Nordea pangaautomaadid peaksid olema valmis eurosid väljastama 1. jaanuari südaööst. Arveldusarve ja sellel olev raha konverteeritakse vahetuskursi abil ilma teenustasuta eurodesse. Kõik lepingud, olgu see laen või hoius, muudetakse panga poolt automaatselt eurodesse.