Tagatisfondi nõukogu esimees Kraft ütles reedel ajakirjanikele, et hoiuste tagatiste osafondi (endine Hoiuste Tagamise Fond), investorikaitse osafondi ja pensionikaitse osafondi ühendav Tagatisfond on edukalt käivitunud.

Tagatisfondi bilansimaht oli septembri lõpuks 558,5 miljonit krooni. Finantsettevõtetelt laekunud kohustuslikke osamakseid oli kogunenud 130,8 miljonit krooni. Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi mahuks kujuneb selle aasta lõpuks 580-590 miljonit krooni, investorikaitse osafondi varade mahuks 0,4 miljonit krooni ja pensionikaitse osafondi varade mahuks 0,5 miljonit krooni.

Tagatisfondi juhataja Andres Penjam rääkis, et Tagatisfond teeb väljamakseid juhul, kui kas hoiuseid omav pank, väärtpabereid vahendav investeerimisfirma või pensionifond pankrotistub või saab tegutsemiskeelu. Pensionifondi osakute kahjusid hüvitatakse ühele isikule täies ulatuses kuni 10 000 euro ehk 156,4 miljoni kroonini ning 10 000 eurot ületava summa osas 90 protsendi ulatuses.

Teiste investeerimisfondide ja väärtpaberimaaklerite käes olevate investeeringute puhul arvestatakse kompensatsiooni suurust investeeringuvahendaja tegevuse peatamise päeval kehtiva väärtpaberite turuväärtuse järgi.

Hoiuseid ja väärtpaberimaakleri kätte jäänud investeeringuid kompenseerib Tagatisfond praegu 90 protsendi ulatuses, kuid mitte üle 40 000 krooni. Alates 2003. aasta 31. detsembrist tõuseb kompensatsiooni piirmäär 100 000 kroonini, alates 2005. aasta lõpust 200 000 kroonini ja alates 2007. aasta lõpust 313 000 krooni ehk 20 000 euroni.

Tagatisfond paigutab pankadelt ja teistelt finantsfirmadelt saadud osamaksud Eesti Panga vahendusel Saksa riigipanka Deutsche Bank, kus paigutatakse raha kõrge reitinguga madalaima riskiga võlakirjadesse.

Ka finantsinspektsiooni juht ja Tagatisfondi nõukogu aseesimees Andres Trink kinnitas, et Tagatisfond ise pankrotti ei lähe, kuna lisaks võimalikult kontrollitud investeeringutele vastutab seaduse järgi Tagatisfondi vara ja kohustuste eest Eesti riik.