VILLU ZIRNASK
Börsikrahhid saabuvad alati ühtemoodi. Enne krahhi selgitab enamik analüütikuid investoritele, miks on aktsiate hinnad nii kõrged ja miks nad peaksid veelgi kõrgemale tõusma. Pärast krahhi leiavad samad analüütikud hulga asju, mis tegelikult viltu olid.
Börsikrahhide ajalugu uurinud majandusteadlane Bernice Cohen kinnitab, et ligi 500 viimase 360 aasta jooksul aset leidnud börsikrahhi stsenaariumid on hämmastavalt sarnased, kuigi tegu on olnud täiesti erinevate ajastute ja rahvustega.
Füüsikast rahamaailma tunginud kaoseteooria üks väiteid on, et tühine sündmus võib vallandada suure vapustuseni viiva sündmuste jada (teisiti öeldes - liblika tiivalöök võib vallandada orkaani). Eile maailma tabanud börsikrahhide laines olid sellise tiivalöögi andjaks Tai majanduspoliitilised möödalaskmised, mis ilmnesid sellel kevadel.
Eesti võib börsikrahhist pääseda suhteliselt kergelt, sest siin ei ole aktsiaturg veel muusse majandusse nii tihedalt sisse sulanud kui arenenud riikides.
Börs ei ole veel saanud Eesti ettevõtetele pangalaenudega võrreldavaks kapitali hankimise allikaks. Paljud börsile tahtvad ettevõtted ei tee seda mitte kapitali hankimiseks, vaid oma nime tuntuks muutmiseks. Seega ei ole enamikul ettevõtetel suurt probleemi, kui aktsiaid enam nii soodsalt müüa ei saa kui seni.
Teiseks mängis börsil oma rahaga küllaltki väike osa Eesti inimestest, mistõttu nende rikkuse vähenemine ei tohiks eratarbimist kriitiliselt vähendada (eratarbimise väike vähenemine oleks Eesti majandusele isegi kasulik). Raskem küsimus on see, kuidas mõjub börsikrahh börsil oma käibekapitaliga spekuleerinud Eesti ettevõtetele - tõenäoliselt saavad mõned neist kõvasti kõrvetada.
Kolmas börsi ja muu majanduse vaheline seos on keerulisem ja sõltub kahe esimese teguri mõjust. Kui kahe esimese teguri mõjul ettevõtete kasum kahaneb, siis muutub nende laenurisk pankade seisukohalt vaadatuna kõrgemaks. See omakorda tähendab, et ettevõtetel läheb laenude saamine raskemaks ja kallimaks, mis omakorda pidurdab majanduskasvu.
