Kredex selgitab: kui suur on nende laenugarantiide maht tegelikult ja miks on laenuintressid nii krõbedad?
Kui palju saab Kredex anda laenugarantiisid? Kui riik kapitaliseerib Kredexit 300 miljoni euroga, siis ei saa garanteerida ootuspäraselt laene summas 1,5 miljardit eurot, ainult vaid kusagil 800 miljonit eurot, märkis pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu. Kumb summa siis on reaalne, kas poliitikute oodatud 1,5 miljardit eurot või miljard miinus maksimaalne kahjum 200 miljonit eurot ehk kokku 800 miljonit eurot?
Kui riik eraldab Kredexile laenukäenduste andmiseks 300 miljonit eurot ja eeldame, et Kredexi poolt küsitavad käendustasud katavad ära administreerimiskulud, siis selle 300 miljoni euro arvelt saab laenukäendusi anda summas kuni 850 miljonit eurot, mis omakorda võimaldab tagada laene summas 1,2 miljardit eurot. Riigi poolt eraldatavast 300 miljonist eurost arvestuslikult kuni 215 miljonit eurot läheb sellisel juhul krediidikahjude kompenseerimiseks ja 85 miljonit eurot Kredexi omavahendite normatiivi täitmiseks. See 85 miljonit eurot jääb alles ja seda saab tulevikus kasutada mõnel muul otstarbel. Kui nähakse ette, et Kredex peab selle 300 miljoni euro arvelt maksma ettevõtjatele ka intressitoetusi ning madalate käendustasude tõttu osaliselt meetmete administreerimiskulusid katma, siis saab laenukäendusi anda vastavalt väiksemas summas.
EVEA ja ka mõne panga juhid on kokku arvutanud, et Kredex teenib kriisimeetmetega suurt kasumit. Maksumaksjate seisukohalt oleks see kindlasti rõõmustav uudis, sest raha, mida Kredex kulutab või teenib, mõjutab otseselt Eesti maksumaksjate rahakotti. Paraku näitavad meie arvutused, et kui anname kriisimeetmete raames laenukäendusi summas kuni 850 miljonit eurot, siis riigi kulu läbi Kredexi on sellest umbes 215 miljonit eurot.
Ka on Kredexit kritiseeritud suurte kasumite teenimises läbi kõrgete laenuintresside. Paraku on laenud, mida Kredex annab, üldjuhul tagamata või nõrgalt tagatud. Samuti on ebaselged finantseeritavate ettevõtete tulevikuväljavaated. Seetõttu prognoosime, et kui anname kriisimeetmete raames Eesti ettevõtetele 550 miljoni euro ulatuses laenu, siis sellest tagasi jääb saamata halvemal juhul umbes 200 miljonit eurot.
Seega on juba välja kuulutatud Kredexi kriisimeetmetesse sisse kirjutatud, et riik panustab ettevõtluse toetamisse umbes 400 miljoni euroga, mis tõenäoliselt otse tagasi ei tule, aga toob riigile loodetavasti kaudset tulu läbi majanduse jalulpüsimise.
Miks need garantiid on nii väikesed? 200 milljonit eurot maksimaalset Kredexi kahjumit on umbes üks protsent pankade laenuportfellist...
Eesti laenu- ja liisinguportfelli kogumaht on ligikaudu 19,4 miljardit eurot, millest ettevõtetele väljastatud laenu- ja liisingportfelli maht on kokku 9,3 miljardit eurot. Kuna need kriisimeetmed on suunatud ettevõtete aitamisele, siis on nende osakaal pisut suurem, aga nõustun, et seni laenukäenduste andmiseks eraldatud summa on liiga väike. Valitsuse 19. märtsi otsus nägi ette laenukäenduste andmiseks miljard eurot. Sellest ei ole KredExini tänaseks jõudnud veel ühtegi eurot. Loodetavasti siiski lähipäevil jõuavad meieni esimesed summad lisaeelarvega ette nähtud rahast. Teatavasti eraldati lisaeelarvega käenduste andmiseks 300 miljonit eurot ja KredExi poolt laenude andmiseks 550 miljonit eurot.
Kas esialge eriolukorra finantseerimisel välja käidud intressid on ikka sama kõrged? Rahandusminister Martin Helme on märkinud, et neid tuleks alandada. Mis on kehtiv intressitase?
Rahandusministeeriumi poolt valitsusele kinnitamiseks saadetud kriisimeetmete üldmäärus näeb ette, et riik peaks ettevõtlust toetama eelkõige läbi laenude käendamise ja alles seejärel kaaluma alternatiivseid lahendusi, sh laenude andmine ja osaluste omandamine. Kredex on kriisimeetmete väljatöötamisel lähtunud samast loogikast, kuna laenude käendamisel on võimalik kasutada riigi raha tõhusamalt. Seetõttu on meie fookus suunatud eelkõige võimalikult soodsatel tingimustel laenukäenduste pakkumisele ja laenu anname viimasel võimalusel, kui pangad ei ole valmis ettevõtet finantseerima isegi hoolimata Kredexi käendusest. Loodetavasti juba uuel nädalal saame välja tulla senisest oluliselt soodsamate tingimustega laenude käendamise osas.
Martin Helme ütles sel nädalal EPL-is ilmunud intervjuus kõrgete intresside kohta järgmist. "Ka Euroopa Komisjon andis väga selge suunise, et see ei saa kindlasti olla 4-6%. Turutingimustes võib see tõesti olla 4-5% ja väikeettevõtete puhul on pangad küsinud isegi veel suuremat protsenti. Aga riigi eesmärk pole nende meetmetega turutingimustel raha teenida, vaid hoida oma kulud ja kaotused võimalikult väikesed. Me tahame ikkagi ettevõtlust aidata. Selles mõttes pole meie jaoks see protsent eraldi eesmärk. Olen nädala jooksul sellest mitu korda rääkinud ja veendunud, et seda oluliselt vähendatakse."
Kas täna teatab Kredex uued lahendused? Mida need kujutavad?
Paraku nihkub uute meetmete väljakuulutamine järgmisesse nädalasse, kuna mitmeid alusdokumendid (Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav määrus „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ ja Euroopa Komisjoni poolt antav riigiabi luba) ei ole veel heaks kiidetud.
Kui suures mahus ja kellele on tehtud Kredexi eriolukorra meetmete alusel väljamakseid ja antud garantiisid?
Neid nimesid saame hakata avaldama lähipäevadel. Teeme avalikuks kõigi tuge saanud ettevõtete nimed ja käendus- või laenusummad.
