Kredexist lahkuv juht: minul kellegagi intriigi pole, on ainult erinevad nägemused

 (73)
Kütt: mina arvan, et Porto Franco pole riikliku tähtsusega
Lehar Kütt
Lehar KüttFoto: Jaanus Lensment

Kredexi juht Lehar Kütt teatas täna ameti mahapanekust. Ärilehele otsust kommenteerides ütles Kütt, et survet ta selleks ministeeriumist või valitsuse poolt ei tundnud. "Mulle pole mõista antud, et ma ära peaksin minema või kui on, siis ma pole sellest aru saanud."

Küll aga on tema jaoks probleem teadmatus, kas sihtasutuse rolli tahetakse muuta või samamoodi jätkata. Kütt tunnistas, et teatud osapooltega on neil Kredexi rollist ja tulevikust erinevad nägemused. "See on paratamatu ja kui need olukorrad tekivad, on tegevjuhil sobiv kõrvale astuda. Mul ei ole kellegagi mingit intriigi."

Lehar Küti viimane tööpäev Kredexis on 4. oktoober tulenevalt juhatuse esimehe kahekuulisest etteteatamiskohustusest.

Kas lahkumise ajendiks said ikkagi pidevad etteheited Kredexi tööle kriisimeetmetega ja aeglase kohanemisega?

"Keegi peab ju patuoinas olema. Kui kiiresti oleme teinud asju meie ja kui kiiresti on valitsus või riigikogu on asju otsustanud, siis siin on kõik ju dokumenteeritud," jätab Kütt detailsemalt oma vastuse täpsustamata.

Küti sõnul oli kriisimeetmete väljatöötamise alguses hoopis suurem probleem selles, et tegelikult ei lepitud väga konkreetselt kokku, mida tegema minnakse. "Öeldi eri osapooltele, et tehke midagi ja kui asi valmis saadi, siis öeldi, et see pole see ja tehti valesti. Nii et järgmise kriisi ajal on võimalik oluliselt strateegilise juhtimise poolt parandada. Kõik üheskoos tegelesime operatiivküsimustega, aga strateegilist pilti oleks võinud rohkem vaadata."

Seotud lood:

Ette on heidetud ka liiga karme tingimusi laenudele, mis ei kutsunudki ettevõtteid taotlusi tegema ning et rahajagamine on liialt aeglane olnud. "Mahud, mida Kredexile eraldati - need said otsustatud puhvriga," selgitas Kütt. "Et kui kriis kujuneb hulluks, siis see oli jõuline sõnum riigilt, et oleme valmis aitama. Meile ei öelnud keegi, et see raha tuleks kõik laiali jagada. Teisalt pankade ökonomistid on öelnud, et kriis on majanduse seisukohalt siiani olnud leebem kui kartsime. Ettevõtete abivajadus ei olegi nii suur olnud ja ma ei pea õigeks, et me oleksime laenu vägisi pakkuma läinud. Kõik taotlused oleme ära menetlenud, mis meile tulnud on," kinnitas Kütt.

Kütt toob välja ka asjaolu, et mõneti on ministeeriumipoolset ja nõukogu poolset sekkumist tegevjuhtimisse juurde tulnud. Kredexi nõukogu juht on majandusministeeriumi kantsler Ando Leppiman. IT-minister Raul Siemiga saab Kütt enda sõnul hästi läbi.

Suurlaenude andmine "strateegiliselt olulistele projektidele" on justkui Kredexi käes, aga otsuse, kellele anda, teeb valitsus. Kütt möönab, et Kredexi roll on tõesti analüüsida vaid krediidiriski, aga hinnangus "olulisusele" on liigselt tõlgendamisruumi. Siin peaks olema selgemad kriteeriumid ja et võrdsed võimalused taotlemiseks oleksid kõigil.

"Porto Franco diskussioon avalikkuses on tervitatav. Et kuhu maksumaksja raha siis ikkagi läheb? Mina isiklikult arvan, et Porto Franco pole riikliku tähtsusega projekt. Eesti Panga juht Madis Müller tõstatas siin hästi neid küsimusi - et mis siis juhtuks kui ehitus viibiks või muud sellist? Kas riigi panus ja see, mis vastu saadakse, on tasakaalus?," arutles Kütt.

Aga mis on siiski Kredexi suurem plaan? Kas sellest saab nö riigipank? "Vot seda ma ei tea. See on ka suur probleem, et kas tahetakse midagi teistmoodi teha või samamoodi jätkata. Mul ei ole infot, et tahetakse teistmoodi teha.

Enne kriisi oli teada, et Kredexi roll ajas kasvab ja see on toimunud ka. Kredexi mahud on aastate jooksul palju kasvanud ja see kindlasti jätkub, sest riigi poolt on parem ettevõtteid toetada läbi laenude ja käenduste kui toetuste," rääkis Kütt.

"Me oleme tingimusi pidevalt leebemaks ja mõistlikumaks teinud. Intressid on väga soodsad ja kommertspangad pole võimelised selliselt laenu andma. Minumeelest on ka mõistlik, et riik niimoodi toetab."