"Vastupidiselt kõigile arvamustele ja eeldustele, et tuleb kinnisvara- või ehitusettevõte laine, siis seda me siiani tuvastanud ei ole," rääkis Ots tänasel pressibriifingul.

Pigem vastupidi. Eelmise aasta näitajate puhul on kinnisvarasektor koos finantsvahenduse ja põllumajandusega üks stabiilsemaid tegevusalasid, kus pankrotte esines pea kõige vähem.

Tuhande ettevõtte kohta läks kinnisvarasektoris pankrotti 0,9 ettevõtet ning finantsvahenduses ja põllumajanduses 0,8. Ehituses pankrotistus 2,8 ettevõtet tuhande kohta ning kõige kehvemad sektorid olid toitlustus ning töötlev tööstus, kus vastav näitaja oli 3,8.

"Kinnisvarafirmade puhul on oluline see, et nad on rohkem varasid omavad ettevõtted, kelle suuremad kohustused saavad siiski täidetud," rääkis Ots.

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on reegel ka see, et majandus jahtub suhteliselt aeglaselt ning selle aja jooksul on ettevõtetel aega tegevust muuta. "Selle aja jooksul ärimudel muudetakse ja suudetakse niimoodi jätkata, et ei toimu suurt katastroofi," selgitas ta.

"Tööstust ümber orienteerida on kindlasti raskem," lisas Ots.

"Kui on probleeme, siis lahendatakse muul viisil ning pankrotini jõutakse ikkagi harva," märkis Ots.

Täna avalikustatud Krediidiinfo uuringu kohaselt pankrotistus eelmisel aastal 114 015 ettevõttest 202, mis on 43% vähem kui 2006. aastal. 2008. aasta nelja kuuga on maksejõuetuks kuulutatud aga 120 ettevõtet.

Nn seisvaid ettevõtteid, kellel reaalne tegevus on mingil põhjusel soiku jäänud, on Jägeri sõnul tuhatkond või paar. Erinevalt mõne teise riigi praktikast kustutatakse ettevõte juhul, kui ta ei esita vajalikke dokumente - näiteks majandusaasta aruannet -, äriregistrist üsna kiiresti.