Krediidipank: politsei ei öelnud meile, milline info on salajane
„Esiteks tuleb pöörata tähelepanu tõsiasjale, et pangatöötaja peab nii seaduse, töölepingu kui pangasiseste dokumentide järgi kaitsma pangasaladust. Pangasaladus peab välistama kliendiandmete sattumise kolmandate osapoolte kätte. Uudisloos on kirjas, et meie kliendihaldur
suhtles oma kliendiga, mis tähendab, et pangasaladust ei ole rikutud,“ teatas Krediidipanga kommunikatsioonijuht Allan Soon.
Tema sõnul on tööülesannete tõttu suisa loomulik, et kliendihaldur küsib kliendi käest tema ettevõtte tegevuse ja võimalike probleemide kohta, sest sellest sõltub, kas kliendile võib näiteks laenu anda. „Teatavasti kuulub pangas olev raha hoiustajatele ja mitte üks neist ei oleks nõus oma raha laenama problemaatilisele kliendile ja eeldab seda ka oma pangalt,“ kirjutas Soon.
„Teiseks on oluline märkida, et artiklis nimetatud politsei poolt pangale saadetud järelepärimine ei sisalda hoiatust, et tegemist on salastatud infoga. Ei sa eeldada, et ilma õigusalase ettevalmistuseta inimene oskab määratleda, milline info kuulub kohtueelse menetluse andmete hulka, mille lekitamises Krediidipanga endist töötajat süüdistatakse, ja milline ei kuulu. Seevastu politseil on seadusjärgne kohustus hoiatada, kui mingid andmed kuuluvad mitte avaldamisele kolmandatele isikutele, on salastatud vms. Antud juhul seda ei tehtud,“ ütles Soon.
Tema sõnul võis uudisest jääda mulje, nagu oleks Krediidipanga ekstöötaja kaasvastutav selle eest, et väidetav kuritegu üldse Coca-Colat tootvas ettevõttes võimalikuks sai. „Samas on uudises kirjas, et väidetavad pettused pandi toime kahe aasta jooksul. Kas nii suures ja soliidses ettevõttes juhtkond nii pika perioodi jooksul ei kontrolli, mis firmas toimub?“ küsis Soon.
