Venemaa võib rahahädas Kreekale pakkuda nii laene kui ka odavamat gaasi, soovides vastu Kreeka vara, teatavad Moskva allikad.

Tsipras jõudis Venemaale teisipäeval ja kohtub Putiniga täna.

Ateena Moskva-suunaline tegevus on tekitanud hirmu, et vasakpoolne valitsus on pööranud ida suunas, et leida alternatiivseid rahalisi vahendeid riigi pankrotistumise vältimiseks. Enne oma visiiti nimetas Tsipras Venemaale kehtestatud sanktsioone teeks, mis ei vii kuhugi.

Kreeka vallatlemine Kremliga on kaasa toonud kriitikanooli, sest see õõnestab Euroopa senist ühtsust seoses Venemaa sõjalise sekkumisega Ukrainas.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz ütles laupäeval, et oleks vastuvõetamatu, kui Tsipras seaks ohtu Euroopa ühise poliitika Venemaa suhtes selleks, et sealt abi saada.

Ajaleht Kommersant viitab aga anonüümsele Venemaa parlamendi allikale, kes ütles, et rahalise abi andmine on kolmapäeval arutlusel.

„Me oleme valmis kaaluma Kreekale odavama gaasi müümist," ütles allikas.

„Me oleme valmis arutama ka võimaluse üle garanteerida Kreekale uusi laene. Aga siin soovime me midagi ka vastu - täpsemalt soovib Venemaa saada teatud Kreekale kuuluvaid varasid," lisas allikas.

Ta ei soostunud täpsustada, millistest varadest on juttu, aga Venemaa meedia sõnul võib nende seas olla Kreeka gaasiettevõte DEPA. Lisaks huvitavat neid ka osalus raudtee-ettevõttes TrainOSE ning Ateena ja Thessaloniki meresadamates.

Venemaa on Kreeka suurim kaubanduspartner. Riik on väga suuresti sõltuv Venemaa maagaasist.

Kreeka energiaminister on Venemaa ettevõtteid kutsunud uurima riigi idarannikul maagaasi ja nafta puurimise võimalusi. Kreeka on vastukaaluks lubanud, et nad on nõus toetama Kremli plaane rajada „Turkish Streami" nime saanud torujuhet, mis hakkaks läbima Türgit.

Euroopa Liidu ametnikud kardavad, et Kreeka semutsemine Venemaaga võib kaasa tuua selle, et Kreeka hakkab edaspidi liidu kõiki Venemaa-teemalisi otsuseid vetostama.

Lisaks muudele hüvedele võib Kreml Kreeka puhul kaaluda ka osalist Euroopa Liidu riikidele kehtestatud toiduainete sanktsioonide kaotamist. Kreeka on eriti valusa löögi saanud puuvilja ekspordikeelu tõttu. Euroopa Komisjon ei toeta Kreeka-Vene erisust ning on seisukohal, et kõike liidu riike peaks kohtlema võrdselt.

Kreeka on rahvusvahelistele kreeditoridele võlgu kokku 330 miljardit dollarit. Võimalus, et Kreeka ei suuda võlgu maksta on tõusnud rohkem kui 50 protsendile.