Kreeka peaminister: laenuandjad esitavad absurdseid nõudmisi

 (28)
Greece New Government
Alexis TsiprasFoto: Thanassis Stavrakis, AP

Kreeka väljavaateid hädavajaliku 7,2 miljardi euro abiraha saamiseks kahvatusid veelgi pärast seda, kui riigi peaminister Alexis Tsipras süüdistas laenuandjaid absurdsete nõudmiste esitamises ning Ateena karistamise soovis, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Prantsuse ajalehes Le Monde esitatud Tsiprase süüdistused tulid vaid päev pärast seda kui Kreeka valitsus oli kinnitanud, et kokkulepe kreeditoridega on kohe-kohe saabumas.

Reedel peaks Kreeka Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) tegema 300 miljoni euro mahus laenu tagasimakse. Laenuandjad peavad seda kiivalt silmas, sest mitmed Kreeka ministrid on vihjanud, et ilma abirahata seda maksta ei suudeta.

Mitmed eurotsooni ametnikud kardavad, et Kreekal ei jää enam piisavalt aega kokkulepitud majandusreforme seadustada ning ellu viima hakata, enne kui abitingimused kuu lõpus aeguvad. Ebakindlust suurendab veelgi massiline sularaha väljavõtmine pankadest- vaid käeh päevaga liikus pankadest välja 800 miljonit eurot ning see värskendab taas pangajooksu kartusi.

Tsiprase sõnus puudub läbirääkimistes kokkulepe mitte Kreeka süül, vaid süüdi on nn troika (IMFi, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Keskpanga) esindajad, kes teevad absurdseid ettepanekuid ning näitavad Kreeka inimeste demokraatliku valiku suhtes üles täielikku ükskõiksust.

Seotud lood:

Tsiprase kriitika on eriti suunatud IMFi vastu, mis on troika kolmest liikmest kõige jäigema positsiooni võtnud. Eriti mis puudutab avaliku sektori pensionite kärpe nõuet. Tsiprase kinnitusel on neid juba isegi oluliselt vähendatud. ELi liidrid eesotsas Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga on hoiatanud, et ilma IMFi heakskiiduta rahalaeva osas mingit kokkulepet ei tule.

Berliini suunal kõlanud süüdistustena tõdes Tsipras, et ELi mõned liikmed püüavad eurotsoonis tsentraliseerida võimu tuumikriikidele ning teised allutada ekstreemsetele neoliberalismi reeglitele läbi ELi eelarvereeglite. Saksamaa on olnud karmide eelarvereeglite ning Brüsseli karmi kontrolli tsentraliseerimise eeskõneleja.