Kreeka „reformikava“: soovime taastada 13. pensioni

 (40)
Alexis Tsipras
Kreeka vasakpoolne peaminister Alexis TsiprasFoto: ARIS MESSINIS, AFP

Rahahädas Ateena vasakpoolne valitsus soovib lekkinud dokumendis eelarve tulude leidmise kõrval kohe ka uusi kulusid tekitama hakata.

Kreeka valitsus esitas esmaspäeval teistele eurotsooni riikidele oma nägemuse reformidest, mille heakskiitmisel loodetakse kätte saada viimased 7,2 miljardit eurot riigile kokku eraldatud 240 miljardi suurusest abiprogrammist.

Vahendid on peaminister Alexis Tsiprase vasakradikaalse valitsuse jaoks üliolulised, sest riik peab veel selles kuus maksma tagasi rahvusvaheliste abiandjate vanemaid laenusid. Kas aga Kreeka rahandusministeeriumil selleks ilma viimase umbes seitsme miljardilise toetuseta endal raha on, pole selge. Seetõttu vajab Kreeka esitatud reformikavale kiiret heakskiitu, mis omakorda abilaenu viimase makse teostamise võimalikuks teeks.

Eile lekkis Tsiprase valitsuse esitatud 26-leheküljeline reformikava majanduslehele Financial Times ja dokumendis toodu seletas, miks seda telekonverentsil arutanud eurotsooni rahandusministrid kava sugugi mitte kohe heaks kiitma ei kiirustanud.

Juba reformikava sissejuhatuses kasutas Kreeka küllalt ülespuhutud kõneviisi väites, et riigi juhtum on pannud kogu eurotsooni kestlikkuse küsimärgi alla ja nüüd on vaja kogu eelnev töö vigaseks kuulutada ning kasutada hoopis uut lähenemist.

Seotud lood:

„Kreeka vabariik peab end uhkeks Euroopa Liidu ning vältimatuks eurotsooni liikmeks. Ometi on nii liidu kui ka ühisraha kestlikkus nüüd nii paljude kreeklaste kui meie EL-i partnerite kodanike silmis küsimärgi alla sattunud. Nüüd on vaja ilma igasuguse viivituseta mineviku vigadele selg pöörata ja luua liikmesriikide vahel uued solidaarsusel, vastastikkuse austusel põhinevad suhted. Selleks on tarvilik kiiresti sulgeda vana laenuprogramm, et Kreeka saaks partneritega alustada kõnelusi riigi uue arengu- ja kasvumudeli loomiseks,“ teatas Kreeka valitsus.

Pikas dokumendis pannakse seejärel ette terve rida maksude kogumise parandamise, kõrvalehoidmise vältimise jms meetmeid. Kõigist neist loodetakse riigikassale kõvastu tulu toovat.

Kuid tähelepanuväärselt nõuab Kreeka valitsus seejärel mitme juba elluviidud reformi tagasipööramist ja ka kulutuste suurendamist.

Eriti paistab silma tööturu peatükk. Selles näiteks lubatakse eelmise valitsuse poolt tööturu paindlikkuse tõstmise eesmärgil kärbitud ametiühingute kollektiivlepingute nõudmise õigus nüüdsest tugevamana tagasi tuua. Tsiprase reformikava teatab, et nende hinnangul on „järsk kollektiivlepingutest loobumine tööturgu killustanud“. Lisaks pakutakse majanduskasvu soodustava reformina veel välja nõudmist, et ettevõtted peavad hakkama töötajatega „konsulteerima“ ja kui seda ei tee, siis rakendatakse trahve.

Samuti pakutakse, et tööjõu tootlikkuse tõstmise eesmärgi nimel on vaja rakendada miinimumpalga tõstmist. Seejuures hinnatakse mustvalgel, et palgatõusu mõju eelarvele on „olematu“.

Kreeka reformikava tabel, kus on toodud sotsiaalkulude tõusud

Tagatipuks aga öeldakse, et lisaks otsekohe tõstmist sotsiaalkulud. Madalamat pensionit saavatele isikutele soovitakse taastada üks lisapensionimakse, ehk „viia taas sisse 13. pension“. See tähendab 600 miljoni euro suurust lisakulu juba sel aastal. Samuti loobutaks nõudest, et pensionifond ei tohi olla miinuses, mille tõttu oleks tulnud sel aastal pensionikulusid hoopis kärpida. See lisab kuludele veel 326 miljonit eurot.

Üldises plaanis teatab Kreeka valitsus, et reformiprogramm peaks vaatamata kavandatavatele uutele kuludele kenasti plussi jääma – näiteks selleks aastaks hindavad nad uute tuludena saavat ca 6 miljardit eurot ja värsketeks kuludeks vaid 1,1 miljardit eurot.

Kreeka reformikava tabel, mis kujutab oodatavaid tulusid-kulusid kokku

Kuid tõsiasi on ka see, et täiendavate tulude ja maksude kokkukorjamine on alati keerulisem ja aeganõudvam, kui uute kulutustega pealehakkamine.