Kyriakos Mamidakise ja tema kahe venna 1968. aastal asutatud ettevõte Jetoil alustas väikse bensiinijaamade ketina, kuid kasvas õige pea rahvusvaheliseks kütusefirmaks, mis tegutses Kreekas, Albaania, Bulgaarias ja Kosovos. Mamidoil-Jetoil oli kuni eelmise nädalani Kreeka suuruselt kolmas bensiinitootja. Firmale kuulub 600 kütusejaama, hulk arvestatava suurusega laohooneid Thessaloniki läheduses, lisaks on Jetoili tütarfirmadel hulganisti kaubalaevu ja luksushotelle, samuti üks veiniistandus ja üks oliiviõlitootja.

Ettevõtet tabas valusalt kütuse- ja soojustarbimise järsk langus pärast seda, kui mitu Kreeka kiiresti vahetunud valitsust tõstsid Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi laenutingimuste täitmiseks kütuseaktsiisi. Hiljutise kohtuotsuse järgi võlgneb Mamidoil-Jetoil pankadele ja tarnijatele nüüd 270 miljonit eurot, riigile 8 miljoni euro väärtuses sotsiaalkindlustusmakseid ja firma 160 töötajale miljoni euro ulatuses maksmata palku. Erinevate Kreeka meediaväljaannete hinnangul oli Mamidakise traagilise lõpu põhjuseks just nimelt ettevõtte lahendamatu võlakoorem.

Mamidol-Jetoil pole ainus tuntud firma, mis viimasel ajal Kreekas tõsistesse raskustesse on vajunud: viimase kahe kuu jooksul on end maksejõuetuks tunnistanud ka riigi juhtivaim poekett Marinopoulos, turvafirma Pyrsos ja viietärnihotell Athens Ledra. Marinopoulose poegrupi pankrot on Kreeka ajaloo suurim, firma võlad ulatuvad tervelt 1,3 miljardi euroni. Poegrupp on muuhulgas ka Kreeka suurim tööandja ning selle pankrot mõjutab 12 500 töötajat ja 2000 tarnijat, samuti paljusid kohalikke väiketootjaid.

Kreekas juba seitse aastat kestnud kriisi pankrotilaine on jõudnud suurettevõteteni, sest riigi pangad on rahvusvaheliste laenuandjate survel asunud kõrvaldama halbu laene. Mõnede analüütikute sõnul on poliitikute, firmaomanike ja pankurite koostöö aidanud hoida alles tuhandeid töökohti, kuid samas hoidnud pinnal paljusid tegelikult elujõuetuid ettevõtteid.
"Kui eelmised valitsused oleksid varem reageerinud ja taganud pankade halbade laenude kõrvaldamise, oleks mõned praegused sündmused ehk ära hoitud," ütles Financial Timesile analüütik Miranda Xafa. Tema hinnangul on Kreeka valitsuse aeglus uute pankrotiseaduste kehtestamisel kriisi vaid süvendanud.

Eelmisel kuul sai Kreeka 7,5 miljardit eurot abiraha, mis on esimene osa 86 miljardi euro suurusest abipaketist. Sellest hoolimata on Kreeka majandus jätkuvalt kriisi takerdunud; sel aastal kahaneb tehingute arv veel 0,3 protsendi võrra.