Kreeka valmistub "spartalikuks" EL-i eesistumiseks

 (3)
Kreeka lipp
Kreeka lipp

Majanduskriisist välja rabeleda püüdva Kreeka jaanuarist algav Euroopa Liidu eesistumisperiood kujuneb "spartalikuks", ütles riigi asevälisminister esmaspäeval.

"Me oleme täielikult arvesse võtnud erilist finantsraamistikku, milles me opereerime [...] meie eesistumine kujuneb vägagi spartalikuks," ütles asevälisminister Dimitris Kourkoulas usutluses AFP-le.

Kreeka saab 1. jaanuaril EL-i eesistujaks viiendat korda alates blokiga liitumisest 1981. aastal. Ateena kavatseb presidentuuri jooksul võõrustada 14 ministrite taseme kohtumist ning 120 madalama taseme kokkusaamist.

Eesistumise maksumus peaks arvutuste kohaselt ulatuma 50 miljoni euroni, kuid välisministeerium loodab Kourkoulase sõnul osa rahast tagasi teenida.

Kreeka eesistumisperioodile langevad Euroopa Parlamendi valimised, millel võib edu saavutada paremäärmuslik erakond Kuldne Koidik.

Ateena peab laenuandjate troikaga (EL, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Euroopa Keskpank) kõnelusi järjekordse laenumakse saamiseks. Selle eest lubatavad reformid võivad proovile panna riigi hapra koalitsioonivalitsuse püsimajäämise.

Asevälisminister toonitas, et Kreeka suudab täielikult oma kohustusi täita ja eesistumine kujuneb riigi jaoks pöördepunktiks. "Pole kahtlust, et oleme suure kriisi keskel või isegi lõpus, kuid valitsuse suutlikkus väljakutsetega toime tulla on endiselt alles, seda ei ole hävitatud ega kahjustatud," sõnas ta.

Kreekas kestab majanduslangus kuuendat aastat ning tööpuudus ulatub veerandini tööealisest elanikkonnast.

Kreeka sai esimese abipaketi 2010. aastal, mille suuruseks oli 110 miljardit eurot. Kaks aastat hiljem eraldati riigile 130 miljardi euro suurune päästepakett ning kustutati erasektori võlgu 100 miljardi euro ulatuses.

240 miljoni euro suuruse abiraha tagasimaksmiseks on Ateena aga olnud sunnitud oluliselt kärpima avaliku sektori töötajate palku ja muid kulutusi, tõstes samal ajal korduvalt makse.