Kreeklastel on hirmus nädalavahetus ja mure esmaspäeva ees
Reedel seisis Dorothea Lambros Ateenas HSBC pangakontori juures, ühes käes ümbrik rahaga ja teises käes tšekk 38 000 eurole.
Tal ei vedanud, kuna jäi paar minutit hiljaks, et hoiustda raha Briti suurpanga Kreeka kontoris. Kontor oli juba suletud ja pangapäev läbi. Ta kartis raha tagasi viia Kreeka panka, kus ta tavaliselt arveldab. Ta kardab, et pank ei pruugi nädalavahetust üle elada.
„Ma ei tea, mis esmaspäeval juhtub,“ ütles 58aastane riigiametnik Lambros Bloombergile.
Seda ei tea mitte keegi. Pideva laenukõneluste tähtaja ületamisega on tekkinud selline olukord, kus reedel minnakse magama teadmata, mida toob esmaspäev. Kas tuleb kokkulepe või mitte? Kas tulevad suletud pangad ja tühjad sularahaautomaadid? Kas nad arveldavad eurodes või tulevad tagasi drahmid? See valmistab kreeklastele peavalu.
Tänavanurgal põletab kunstnik viimased eurosid. Läheduses viskab Afganistanist pärit kerjus nalja, et ta oleks ikka pidanud Rootsi põgenema.
Läheduses ootab Panagis Vourloumise restoranis. Ta on 78aastane endine ettevõtte juht ja praegu investeerimispankur, kes on elanud üle riigipöörded, diktaatorid ja kommunistid.
„Me arvasime, et me oleme minevikust pääsenud ja meil on nüüd normaalne riik,“ ütles ta. „Kuid selle asemel elame me vaid päeva korraga. Midagi nii hirmsat ei ole minu silmad veel näinud.“
Kreeklastele meenub drahmiaeg ehk 2002. aasta eelne aeg, kui inimesed eelistasid arveldada sularahas ja pangatšekid oli uudistoode.
Alates detsembrist on kreeklased valmistunud selliseks nädalavahetuseks nagu käimasolev, olles tõmmanud pankadest välja üle 30 miljardi euro. Nädal nädala järel on Kreeka keskpank laenanud teistelt keskpankadelt pangatähti, mis on üks vähesid varasid, mida kreeklased veel usaldavad. Kreeka keskpanga kohustused euroala teiste keskpankade ees on detsembrist aprillini neljakordistunud. Värskemad andmed puuduvad.
Kuna Kreeka pankadel puudub ligipääs kapitaliturgudele, on nad maksevõime säilitamiseks võtnud keskpangast ligi 86 miljardit eurot erakordset likviidsusabi, mille limiiti on nädal-nädalalt Euroopa Keskpank suurendnud. Reedel suurendati pankadele rahasüsti 1,8 miljardi euro võrra. Esmaspäeval on pangad tagasi küsides abi juurde.
Esmaspäev on oluline. Venemaa presidenti Vladimir Putinit külastanud Kreeka peaminister Alexis Tsipras kulutab nädalavahetuse valmistudes esmaspäevaseks euroala liidritega kohtumiseks.
Tehinguni jõudmine esmaspäeval on võtmetähtsusega. Kokkulepe hoiaks ära Kreeka maksejõuetuse 30. juunil. Sel päeval peab Kreeka maksma 1,5 miljardit eurot IMFile.
Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis märkis l'Echo nimelises Brüsseli ajalehe arvamusloos, et praegu valitseva Syriza partei võivad välja vahetada neonatsid, kui Kreeka muutub maksejõuetuks ja sunnitakse euroalalt lahkuma.
Kui kokkulepet ei saavutata, siis jõuavad Kreeka pangad varsti olukorda, kus neil ei ole enam häid tagatisi, et saada Euroopa Keskpangast abiraha. Seejärel võib olla riik sunnitud kehtestama raha liikumisele piirangud, et vähendada pankadest raha väljavõttu, ütles JPMorgan Chase Londonis töötav analüütik David Mackie.
Enne Euroopa projekti valitsesid Kreekas aastakümneid segased ajad. Pärast II maailmasõda on kogetud kodusõda, sõjalist huntat, vägikaikavedu kommunistide ja kommunismivastaste vahel. Nähti ka 20% ületavat inflatsiooni.
Saavutades ligipääsu turgudele, algas kaks aastakümmet kestnud pidevalt kasvanud riigi kulutuste kasv - üha enam raha jagus nii pensioniteks kui riigiametnikele. Kasvasid investeeringud laevandusse ja infrastruktuuri.
„Valitses eufooria – sa võisid alati leida tööd ametnikuna ja kinnisvarahinnad aina tõusid,“ ütles Vourloumis, kes on juhtinud nii pankasid kui telekome samal ajal võideldes ametiühingutega. „Ja siis tõi Euroopa võlakriis meile kogu pildi ette – meie majandus oli üles ehitatud protektsionismile ja põhines laenatud rahal.“
2001. aastal tähistas Ateenas ilutulestik euro võitu drahmi üle. Sel nädalavahetusel, pool aastat üle tosina aasta on esmakordselt kartus, et Kreeka võib olla sunnitud saama tulevikus hakkama ilma eurota.
„Tuleb raske esmaspäev,“ ütles Lambros – see sularahapakkidega naisterahvas Ateena kesklinnas. Ta plaanis nädalavahetusel jälgida telerist uudiseid ja muretseda tuleviku pärast. Kui Kreeka lahkub eurost, küsis ta – mille eest ma hakkan toitu ostma?
