Kolmapäeva õhtul vähendas AS Kreenholmi Houlding Jaanilinnale antava soojuse hulka poole võrra, sest Jaanilinn on auru ja sooja vee eest Kreenholmile võlgu peaaegu 400 miljonit rubla.
öösel langes aga õhutemperatuur 10-15 kraadi alla nulli ning umbes 8000 Jaanilinna elaniku kodud olid hommikuks üsna jahedad.
Kreeholm annab praegu sooja Jaanilinna Parusinka rajooni 16 elamule, mis asuvad Tekstilshtshikute ja Pionerskaja tänavas. Selles elamurajoonis elab veidi alla poole Jaanilinna elanikest. ENSV ajal asusid Parusinka rajoonis Kreenholmi elamud ja ühiselamud. Ka paljud Jaanilinna elanikud töötasid tollal Kreenholmis. Sellest ajast on jäänudki Kreenholm Jaanilinna soojaga varustama, kuigi Venemaa elanikke töötab praegu Kreenholmis väga vähe.
Leping Jaanilinnale sooja müümise kohta sõlmiti 1995. aasta aprillis. Jaanilinna soojavõrgud kohustusid tasuma sooja eest ettemaksetega. Võlgade puhul on viiviseks 0,5 protsenti päevas. Venemaa-poolseks lepingu garanteerijaks oli Jaanilinna valitsus.
Kreenholmi peaenergeetik Vladimir Altuhov ütles, et kuni novembrini maksis munitsiaapettevõte Jaanilinna Soojavõrgud oma arveid korralikult. Aasta lõpul Jaanilinna tabanud majanduskriisi järel pole sooja eest makstud. Venemaa pool pole reageerinud ka Kreenholmist teele saadetud meeldetuletustele. Altuhov ütles, et nendega oleks ju võinud rääkida erinevatest tasumisvõimalustest ja tähtaegadest, kuid keegi ei tundnud mingit huvi miljonite maksmata rublade vastu.
Altuhovi sõnutsi ei saa Kreenholm erafirmana olla Jaanilinna soojavõrkude sponsoriks. Nii saadetigi kolmapäeval Jaanilinna faks, kus lubati sooja andmine lõpetada 13. märtsil, tasumata oli 394 324 947 rubla, sealhulgas ainuüksi veebruari eest 101 000 000 rubla. Jaanilinn on sooja eest võlgu ka Balti Elektrijaamale.
Pärast viimse hoiatusega faksi saatmist kardeti Kreenholmis, et Jaanilinn ei pruugi ikkagi reageerida. Et Jaanilinna juhte veidikenegi mõtlema panna, keerati soojakraanid hoiatuseks poole peale kinni.
Altuhov ütles, et ta kujutab ette, mis võiks Jaanilinnas juhtuda pärast soojakraanide täielikku sulgemist. Pealegi võivad mõningad jõud puht majanduslikke probleeme käsitleda poliitilisena.
Kreemholmist eile öösel Jaanilinna läinud soojus olnud küllaldane, et hoida sealset soojavõrku külmumise eest, samas aga tuli linnarahval parasjagu lõdiseda.
Eile varahommikul võttis Jaanilinna vastne linnapea Grigorjev kontakti Narva linnapea Raivo Murdiga. Kuna Grigorjevil Eesti viisat pole, ei õnnestunud tal tulla Narva olukorda selgitama. Küll aga käis Kreenholmi direktor Meelis Virkebau jutul teisi Jaanilinna ametnikke. Venemaa pool selgitas linnas valitsevat kriisi, mis ei võimalda võlgu maksta. Linnal lihtsalt polevat raha. Ainukeseks lootuseks olevat Leningradi oblasti juhtkonna istungil asja avalikustamine ja raha nõudmine.
Eile pärastlõunaks saabus Kreenholmi Jaanilinna linnapea Grigorjevi garantiikiri, kus lubati, et võlga hakatakse kindlasti tagasi maksma. Linnapea lubas tagasimaksmise graafiku esitada pärast 15. märtsi, kui ta on kohtunud oblasti juhtidega. Kreenholm omakorda lubas sooja väljalülitamisega oodata 17. märtsini.
Miljonitesse kroonidesse ulatuvate võlgade tagasimaksmist ootavad Jaanilinnalt ka munitsipaalettevõte Narva vesi ja Balti Elektrijaam. Samas ei saa need firmad ette võtta nii karme samme nagu Kreenholm, sest on riigiga seotud. Nii on Narvas kogu aeg õhus võimalus, et Eesti poole majanduslikke nõudmisi käsitletakse Venemaal poliitilise provokatsioonina.
REIN SIKK
