Kreenholmi töölised otsivad Toompealt kaitset
Pikett toimuks oktoobri alguses, sest selle korraldamiseks tuleb avaldus esitada 10 päeva enne toimumist. Esialgsel hinnangul võtab Toompeal toimuvast piketist osa vähemalt 100 inimest.
Uute töökohtade rajajale tulumaksusoodustus
“Nõuame valitsuselt sotsiaalse programmi väljatöötamist Narva tööliste kaitseks,” ütles Kreenholmi ametiühingu esinaine Julia Dmitrijeva. “Teiseks teeme ettepaneku vähendada tulumaksu neile ettevõtetele, kes loovad Narvas uusi töökohti.”
Tööliste sotsiaalse kaitse all mõistab Kreenholmi ametiühingu juhtkond seda, et töölised, keda Narvas koondatakse, ei ähvardaks nälga jäämine. Dmitrijeva tõi näite Šveitsi töölisest, kellel pärast töö kaotamist säilib toetus, mis on ligi 80 protsenti viimasest palgast.
“Šveitslane ei jää nälga pärast töö kaotamist. Narvalane aga jääb, sest 2000-kroonise toetusega ei suuda kuidagi peret ära toita,” ütles Dmitrijeva. “Pärast 6 kuu möödumist ei huvita töö kaotanud inimese käekäik kedagi. Pool aastat on liiga lühike periood. Samad probleemid on ka Virumaal ja Lõuna-Eestis.”
Kohe pärast koosolekut alustas Kreenholmi ametiühing ettevalmistusi piketiks. Eile koostati avaldus piketi korraldamiseks vajaliku loa saamiseks. Samuti plaanitakse pöörduda teiste ametiühinguorganisatsioonide poole palvega toetada nende üritust.
Pea kümnendik 4700 töötajast koondatakse
Rahulolematust on põhjustanud Kreenholmi tehase tööliste hulgas ettevõtte juhtkonna otsus sulgeda üks ketrustehas ja koondada järgmise aasta kevadeks umbes 400 inimest. Koondatavatest on 300 ketrajad ja 100 teenindava personali hulgast. Koondatavate nimekirja ei ole ametiühingule veel esitatud. Praegu töötab Kreenholmis 4700 inimest.
Tehase juhtkonna sõnul on vana ketrustehase sulgemise ja tööliste koondamise põhjus tihe konkurents maailmaturul ja vajadus parandada majanduslikku olukorda.
“Ma ei näe selles suurt tragöödiat, et ettevõte koondab umbes 10 protsenti töötajatest,” ütles Kreenholmi Valduse AS-i peadirektori kt Tõnu Luman. “Kreenholmi majanduslik olukord sunnib ettevõtte juhtkonda koondama ligi kümnendiku töötajatest, et saavutada efektiivsuse 10-protsendiline tõus.”
Narva jaoks on see Lumani sõnul probleem, aga üldiselt puudutab efektiivsuse tõstmine kõiki Eesti ettevõtteid. Tema arvates on see tavaline protsess, muidu murrab palgatõus nad maha.
Ketrustehas jätkab tööd järgmise aasta märtsini
Praegu töötavad Kreenholmis kaks ketrustehast koguvõimsusega 1800 tonni lõnga kuus. Kuna ettevõte ise tarbib kuus ligi 1300 tonni lõnga, plaanitaksegi vanem ketrustehas sulgeda järgmise aasta märtsiks. Selle ajani jätkab tehas aga oma tööd.
Tootmisvajadusteks puudu jääv lõng tahetakse sisse osta.
Kollektiivlepingu täitmiseks ettevõttel vahendeid jätkub ja koondamisraha piisab. Leping annab Lumani sõnul töötajatele täiendavaid garantiisid ja on seega parem, kui seadus nõuab.
