Krevetitüli: Kanada pole rikkumisi tuvastanud
Keskkonnaministeerium tegi NAFOle 27. märtsil ka järelepärimise, kust tuli vastus, et Eestile neil andmete esitamise osas pretensioone pole.
Kanadas kalandustüli lahendamas käinud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja kt Ain Soome sõnul kinnitasid sealsed kalandusametnikud, et ametlikult pole NAFO inspektorite poolt Eesti laevade suhtes möödunud aastal rikkumisi tuvastatud ning nende süüdistused tuginevad hinnangutel, võttes aluseks laevade püügitsoonis viibitud aega, teatas ETAle keskkonnaministeeriumi avalikussuhete büroo.
Kanada kalandusjuhtide väitel püüdis näiteks Norra sama koguse krevette välja nelja päevaga. “Et Eesti laevad viibisid tsoonis rohkem päevi, peaks Kanada hinnangutel väljapüütud kogusedki olema suuremad, sest nende hinnangul peaks laev päevas püüdma umbes 10-15 tonni krevetti,” ütles Soome.
Arvutused teeb Soome sõnul vildakaks asjaolu, et Eesti laevade puhul on läinud päeva ette kirja ka see, kui laev on sisenenud püügipiirkonda veidi enne keskööd.
“Kahtleme selles, kas kõik hinnangud sisaldavad ainult krevetipüügipäevi või on Kanada osaliselt liitnud juurde ka need päevad, kui Eesti laevad on hoopis süvalesta püüdnud,” sõnas Soome.
Soome sõnul andis ta Kanada kalandusjuhile üle väga detailse materjali, mida iga Eesti laev eraldi on tsoonis 3L teinud. Materjal sisaldas nii satelliitjälgimissüsteemi kaudu laekuvaid ja vaatlejatelt kui ka firmadelt saadud väga detailseid andmeid.
Soome sõnul Kanada kalandusjuhid ühtegi konkreetset lubadust selle kohta, millal probleem lahendatud saab, ei andnud. Kuid kogu Eesti esitatud materjali lubasid nad läbi analüüsida ning tegid ettepaneku, et analüüsi juurde võiks Eesti saata oma keskkonnainspektori.
NAFO vetes on kaks tsooni, kus Eesti laevad püüavad. Tsoonis 3L on püük reguleeritud tonnide ning tsoonis 3M püügipäevadega. Tsoonis 3M sõltub püütav kogus sellest, kui efektiivselt kalalaevad püügipäevi kasutavad.
