Kriis ajab ettevõtjad kunstnikelt abi otsima
„Iga kuu tuleb paar tahtjat, kes soovivad meilt tellida tootedisaini,” ütles Eesti kunstiakadeemia disainiteaduskonna tootedisaini osakonna professor Heikki Zoova, ja lisas, et suur nõudlus võimaldab neil projekte valida. Eelistatakse neid, mis sobivad õppekavaga ja on reaalsed. Tootedisaini osakonna dotsent Sixten Heidmets märkis, et nemad omalt poolt ootavad ettevõtjatelt, et ettevõtjad tutvustaksid tudengitele tootmistehnoloogiat ja turundusmeetmeid. „Tudengid näevad, kuidas elu käib,” kinnitas Heidmets ettevõtjate ja ülikooli koostöö kasulikkust.
Heidmetsa sõnul on EAS-i innovatsiooniosakute toetused väga tõsiselt innustanud ettevõtjaid tegelema tootearendusega. Innovatsiooniosaku programmi abil on väike- või keskmise suurusega ettevõtetel võimalik taotleda 50 000 krooni toetust, tegemaks toodete ja teenuste arendamisel koostööd kõrgkoolidega. Tema sõnul on väga palju ettevõtjaid just selle programmi raames nende poole pöördunud, kuid mitte ainult. Professor Zoova sõnul võib ettevõtjate suurenenud huvi taga näha ka masu. „Näiteks üks ehitusettevõttest klient tõdes, et kui Eestis oli majandusbuum, siis oli elu väga rahulik, kuid nüüd, kui valitseb masu ja tellimusi vähe, on neil tulnud teha rohkem tööd, kui kunagi varem,” vahendas Heidmets. Tema sõnul on tekkinud arusaam, et vana moodi enam äri ajada ei saa, ning see on pannud ettevõtjaid otsima ja katsetama uusi võimalusi. Teaduskonna ukse taga on käinud ka palju noori energilisi inimesi, kes soovivad mingi toote ideega oma äri püsti panna. Zoova sõnul on nende juurde tuldud väga erinevate soovidega alates elektriauto disainimisest kuni iluvidinate ja mööblini välja.
Ainult huvitavad tellimused
Näiteks Sunorek tellis tudengitelt noortemööbli sarja disainlahendused. „Algselt pöördusime akadeemia poole huvist, et uurida, kui palju panustavad ettevõtted kaubamärgi arendamisse. Siis kuulsime võimalusest arendada seal tootedisaini. Tipptasemel õppejõudude juhendamisel sündinud tootelahendustega oleme nüüd väga rahul,” ütles AS-i Sunorek tehase juht Taavi Küttis. Õppejõud soovitavad ettevõtjatel esmalt väga täpselt sõnastada lähteülesanne. „See on meie jaoks üks suuremaid probleeme, et ettevõtjad ei oska oma soove sõnastada,” tõdes Heidmets. Tema sõnul on keeruline klienti aidata, kui tullakse jutuga, et tehke üks lahe ja hästi müüv toode. Kui toote eesmärk, sihtturg ja selle edu saavutamiseks vajaminevad meetmed on kaardistamata, siis projekti nurjumises ei saa süüdistada disainerit.
Heidmetsa sõnul esineb ka teistsugust äärmust. Mõni tellija on oma soovid nõnda üksikasjalikult määratlenud, et isegi toote värv on paigas. Disaineri ülesandeks jääks vaid tellija idee vormistamine. „Meie silmis ei ole selline projekt üliõpilaste jaoks hariv.”
Zoova ja Heidmets rõhutasid, et Eesti toodete edu takistuseks ei ole disain, vaid halb turundus.
„Turundus on kõige alus, kuid paraku ei ole Eestis seda valdkonda tundvaid inimesi. Samuti puudub meie ettevõtjatel oskus leida selleks ka õigeid inimesi vä-lismaalt. Sellest, et välismaalane räägib mitut keelt ning on kammitud, heaks tulemuseks üksi ei piisa,” kommenteeris dotsent.
Vaid üksikud firmad palkavad disaineri
•• „Eestis võib kahe käe sõrmedel üles lugeda täiskohaga tootedisainereid, kuna vähesed ettevõtted saavad seda endale lubada,” tõdes Eesti kunstiakadeemia disainiteaduskonna tootedisaini osakonna professor Heikki Zoova. Disainerid töötavad enamasti projektipõhiselt. Dotsent Sixten Heidmetsa sõnul pole Eestis kahjuks suurettevõtteid, kellel oleks suured tootmismahud. „Eestis on suur vaid energiatööstus, teised on Lääne-Euroopa mõistes töökojad. Seega ei saa ka eeldada, et ettevõtted looksid disainiosakondasid.”
•• Töid tellitakse disainibüroodest ja ka Eesti kunstiakadeemiast. Ülikooli poole pöördutakse eelkõige seetõttu, et tudengitelt saab ettevõtja rohkem ideid. „Valida saab 10–20 valmis töö vahel, mille kõigi tellimine disainibüroost oleks väga kallis,” selgitas Zoova.
•• Õppetooli professori sõnul peaksid ettevõtjad arvestama tõsiasjaga, et disain on kallis. Sajast ideest jääb sõelale kümme ja neist vaid üks läheb tootmisse. Selle müük peab aga katma kõigi saja idee kulu.
