Kriis ajab kaupmehed meeleheitlikku hinnasõtta
„Mõnes valdkonnas tähendab see suuremat pingutamist ja nn hinnasõdasid, mõnes valdkonnas ei tundu ostjate vähenemine üldse ettevõtete käitumist mõjutavat,“ ütles arileht.ee-le Swedbanki vanemanalüütik Maris Lauri.
„Eks see sõltub ka tegutsejate arvust, turu suurusest, vaikivatest kokkulepetest ja nii edasi.“
Paar aastat tagasi jaemüügi kasvu kahanemisega vaikselt alanud hinnasõja kulminatsiooniks võib pidada septembri keskpaigas mõned päevad kestnud piimasõda.
Kuigi pärast madinat ei olnud kõrvaltvaatajale aru saada, kes lõpuks võitis — piima ju keldrisse kokku ei osta -, näitas see seda, et ükski tõsine ja väga teravate relvadega peetav hinnasõda praeguses majandussituatsioonis pikalt kesta ei saa.
Rimi ja Säästumarketite turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja uskus, et pikemas perspektiivis võitsid piimasõjast kõik. Tema sõnul võinuks piima hind kukkuda ka 1-2 kroonile, kuid klientide vastuseisu tõttu otsustas Rimi ja hiljem Säästumarket algatatud hinnasõjast, mis algselt ei puudutanud ainult piima hinda, hoopis loobuda.
Tänaseks maksab odavaim piim Säästumarketites 5.70 krooni, mis on ligi kahe krooni võrra kallim kui nn hinnasõja ajal.
“Piima hinna langetamise hetkel ei osanud me tõesti oodata klientide nii suurt vastuseisu. Saime mitmeid kirju ja palju võeti sõna ka sotsiaalmeediavõrgustikes ning internetifoorumites, kus tauniti piima hinna langetamist,” ütles Mägioja.
“Inimesed ütlesid, et nad ei sooviks, et neid ahvatletaks ostma nii odavat piima, ja et nad näeksid parema meelega, et piima hind oleks kõrgem ning ka põllumehed saaksid selle eest rohkem raha. Klientide tagasiside ja põllumeeste reageering olidki aluseks otsusele piima hinda rohkem Säästumarketites mitte langetada.”
Konkurentide ring laieneb
Kuid hinnasõda ei käi ainult toidukaupade turul. Baltika jaekaubandusdivisjoni direktori Maire Milderi sõnul on praegune majandussituatsioon laiendanud jälgitavate konkurentide ringi. „Lisaks meie brändide otsestele konkurentidele jälgime ka teiste rõivabrändide hindu ja tegemisi, näiteks Lindexit,“ ütles Milder. Üldiselt on aga tema sõnul nii, et tarbija rahakotile ei konkureeri mitte ainult otsesed konkurendid, vaid absoluutselt kõik kaupmehed.
Praegune hooaeg on Eestis siiani olnud rahulikum kui eelnevad, mis võiks Milderi sõnul olla märk stabiliseerumisest. Oluliselt tugevam hinnasõda käib Baltikal seevastu Leedus, kus uue hooaja kaubale pakuti soodushindu juba augustis ehk enne hooaja algust, mistõttu Leedu klient ei osta enam niivõrd toodet, vaid hinda ja allahindlusprotsenti.
„Hinnasõja üks põhjus on ka sularaha kättesaamine — kui kaup on sisse ostetud ja tekib vajadus selle all olev raha kätte saada, siis tuleb teha ostjatele vastuvõetavaid pakkumisi,“ ütles Milder.
Hinnasõda taandub tema sõnul siis, kui majandus kosub ja inimeste kindlustunne suureneb. “Praeguses olukorras, mil kliendil on vähem raha, on selge, et klient otsib parimat pakkumist.”
Surve hindadele jätkub
Lauri hinnangul on sisenõudluses kasvu oodata alles järgmisel aastal. „Eratarbimises aasta teises pooles ja võib-olla alles päris viimastel kuudel,“ täpsustas ta.
Konkurents läheb tema sõnul tihedamaks ning mil viisil sellele reageeritakse, sõltub väga suures osas omanikest ja juhtidest, samuti ettevõtte positsioonist turul — üksikul domineerijal on kahtlematult lihtsam, kui kümnetel väikestel tegijatel, isegi kui need väiksed on samas valdkonnas.
„Kui turul on näiteks kaks-kolm tegutsejat, siis võivad kergesti tekkida nn vaikivad kokkulepped, kus keegi teatud piiridest üle ei astu,“ rääkis analüütik. „Küsimus on ka selles, kuivõrd võib üks või teine ettevõte endale lubada kahju kanda müües kaupa alla sisseostuhinna või palju juletakse endale lubada mainekaotust.“
Nn piimasõda lõppes tema sõnul seetõttu, et hinnalangetamise reaktsioon oli risti vastupidine sellele, mida loodeti — tarbijast hoolija ehk madala hinna pakkuja osutus põllumehe vaenlaseks. „Enamikul eestlastest on aga maal elavaid sugulasi-tuttavaid,“ tõi ta välja.
Surve hindade languseks on analüütiku sõnul tugev, kuid ilmselt on see edaspidi väiksem ja puudutab neid kaupu ja teenuseid, mis seni on hinnalangusest puutumata jäänud või on vähe langenud.
„Alati on ju olemas tootmiskuludest tulenev alumine piir, sellest pikaks ajaks allapoole minna ei saa. Paratamatult tuleb järgi anda kaubanduslikust juurdehindlusest ja kasumitest,“ ütles Lauri.
Hinnasõda mitmel rindel:
* Aasta algus: hinnasõda piimatööstuste vahel. „Jaanuar oli tormiline, hinnad langesid 10%,“ ütles Maag Piimatööstuse juhataja Valdis Noppel, rääkides töötlevate tööstuste väljamüügi hindadest.
* Veebruar: taksosõit läks Tallinnas odavamaks, hinda langetasid ühe erandiga kõik firmad.Saksa Takso otsustas korraldada tasuta taksosõidupäeva, põhjendades seda asjaoluga, et ka taksofirmad peavad muutuvate majandusoludega kaasas käima.
* Aprill: kuigi kevadhooaeg oli juba ammu alanud, jätkusid allahindlused. “Allahindlustest ei ole pääsu,” kinnitas rõivakauplusi Reserved ja Cropptown haldava ettevõtte esindaja. Tema sõnul oli turg selleks ajaks rikutud ning otseselt viitas ta Montonile, kelle aknal rippuvat allahindlussildid aasta läbi.
* September: spordiklubid hinnasõjas. Kui MyFitness langetas erinevate pakettide hindu langetanud aastatagusega võrreldes 30-40%, siis konkurendist spordiklubi Ritual pakkus tasuta klubi liikmeks astumist. Status Club hoidis hinnalangetusest kõrvale, kuid kaotas klubi külastajate arvus võrreldes aastataguse ajaga 20 protsenti.
* Piimasõda kaubakettide vahel. Rimi ja Säästumarketid langetasid piima liitrihinna järsult 3.90 kroonile. Järgnenud kaupluste vahel alanud hinnasõtta sekkusid hoogsalt põllumehed, kes hoolimata Prisma väitest, et kahjum kantakse oma kulude arvelt, juhtisid koormatäie sõnniku ja tasuta laiali jagatud piimaga tähelepanu piima liiga madalale hinnale.
* Tallinlaste rõõmuks alanes aastaid üle saja krooni püsinud kinopileti hind. Coca Cola Plaza teatas enne Cinamoni kino avamist, et õhtuste seansside pilet hakkab senise 120 krooni asemel maksma 90 krooni.
* Oktoober: Tallinn-Riia liini bussisõda. Vastusena konkurendi turundustegevusele alustas Hansabuss Business Line Tallinn-Riia ja Riia-Tallinn liinil agressiivset sooduskampaaniat. Bussifirmadelt on umbes samasisulisi teateid tulnud juba aasta algusest, mil näiteks SEBE teatas, et sõidutab alates veebruarist üle 60 aasta vanuseid reisijaid teatud päevadel tavahinnast 60% odavama piletiga.
