Tema hinnangul võtab riik ekspordi toetamise vajadust päev-päevalt tõsisemalt, vastates üha täpsemalt ettevõtjate vajadustele, teatas tööandjate keskliit.

Kriisi sõnul pole väikeriigi puhul ainult sisemajandusele tuginev majandus jätkusuutlik. Suures osas ettevõtetes tegeleb ekspordi juhtimisega kõige muu kõrvalt tegevjuht ise, see aga pärsib ekspordimahtude kasvu, selgus konjunktuuriinstituudi „Eksporditõkete uuringust”.

Ekspordi müügijuht hõlbustaks uutele turgudele siirdumist, samal ajal ei paku ekspordialast kõrgharidust aga mitte ükski Eesti kõrgkool. Kriisi hinnangul on tööjõuturul head ja kogemustega ekspordi müügijuhti väga raske leida ning sageli jääbki innovaatilistel ja eristuvat toodet pakkuvatel ettevõtetel seetõttu globaalne läbimurre tegemata.

„Eksportivatest ettevõtetest sõltub ka kõrgkoolide, EAS-i jt edasine tegevus,” märkis Kriis, soovitades ettevõtjatel sihikule võtta samuti kaugemad riigid.

Eesti ettevõtted tegutsevad aktiivselt lähematel eksporditurgudel, samas võiks Kriisi sõnul mõelda ka laiemalt. Siin ilmnebki vajadus väljaõppe järele.

„Eks kindlasti võiks mõelda natuke laiemalt kui ainult Euroopa turgudele. Tahtmata kellelegi midagi ette kirjutada – kindlasti Aasia turud, Jaapan, Hiina, miks mitte ka Lõuna-Korea. Aga ka näiteks Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, kuhu ka täna üllatavalt vähe kaupa liigub,” rääkis Kriis.

Kriisi pidas Marketingi Instituudi läbiviidavat värbamis- ja koolitusprogrammi kokkuvõttes paljutõotavaks, kuid ta tõi välja ka selle puudusi.

„Miks programmi reklaamitakse ennekõike noortele, kui soliidsetel eksporditurgudel on vastas tavaliselt 45-aastased ja vanemad suurte kogemustega ostujuhid? Vabalt võiks me ka Eestis oma ekspordigurusid otsida ja koolitada üle 35-aastastest.“

Ekspordi müügijuhi koolitusprogrammiga saab liituda kuni 25. veebruarini 2011.