Kriis küll terendab igal pool, aga korterite müügihinnad aprillis alla ei andnud

 (28)
Korterite müük
Korterite müükFoto: TERJE LEPP

Kui märtsi turuülevaates võis juba rääkida kuu teisele poolele negatiivset mõju avaldanud eriolukorrast, siis aprilli tehingute statistikat võimendas eriolukord täielikult. Viimasel nädalal oli tunda aga aktiivsuse kasvu, mis loodetavasti avaldab koos eriolukorra piirangute kaotamisega järgmistele kuudele positiivset mõju, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal.

Täielikult pole koroonaviirusest tingitud šokk ja sellest tingitud majanduslangus veel kinnisvaraturul oma mõju avaldanud, näiteks hindade osas avaldub selgem pilt umbes poole aasta pärast. Selge on aga see, et kuna seekordne kriis ei saabunud kinnisvaraturult, on kriisi järelmid tunduvalt pehmemad kui 2008.–2009. aastal.

Koroonaepideemia on tabanud kõiki kinnisvarasegmente, ehkki üsna erinevalt. Esimese löögi sai lühiajaline üürikinnisvaraturg, mille tulemusel toimus suurem liikumine pikaajalisele turule. See aga tähendas suuremat pakkumist ning hinnasurvet üüriturul, mis tõi kaasa aktiivsed hinnaläbirääkimised, mille tulemusel langesid üürihinnad neil pindadel 20%–30%.

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli eelmise aasta aprillis Tallinnas 1908 üürikuulutust ja Tartus 420 kuulutust, nüüd aga vastavalt 3233 ja 782 kuulutust. Samuti on näha väiksemat huvi investeeringukorterite soetamise vastu.

Tehingute arv kukkus kolinal

Korterituru müügitehingute arv langes aprillis võrreldes eelmise 12 kuu keskmisega ligi 40%, üksikelamute ja suvilate turg nägi enam kui 20%-list langust.

Seotud lood:

Ehkki ühe kuu põhjal on veel keeruline rääkida maastumise protsessi algusest, on maaklerid üle kogu Eesti kinnitanud inimeste suurt huvi maamajade, kruntide ja suvilate vastu. Aktiivne on nii müügi- kui ka üüriturg. See võib tähendada, et näiteks korteriturg taastub aeglasemalt kui majade turg.

Müügihinnad on püsinud stabiilsetena üle kogu Eesti. Kuigi kauplemisruum on küll selgelt paindlikum, ei näita uusarenduste ja järelturu statistika veel hinnalanguse trendi. Kinnisvaraarendajate likviidsus on täna veel väga hea ning kui tegemist pole projektiga, millele on õla alla pannud ühisrahastusplatvormid, pole veel suuremaks muretsemiseks põhjust.

Hindade stabiilsus on hoidnud ka müügipakkumise mahu stabiilsena, tõenäoliselt püsib paljudel omanikel lootus saada veel turu tipu lähedast hinda, selmet pool aastat hiljem märgatava allahindlusega kinnisvara maha müüa.

Hinnatase püsis

Aprillis sõlmiti korteriomanditega esialgsetel andmetel 1143 tehingut, mis võrreldes eelmise 12 kuu keskmisega oli üle 800 tehingu võrra vähem ehk enam kui 40% madalam tulemus. Võrreldes märtsiga langes turg 37,5% võrra.

Maakonniti oli languse ulatus üsna laiapõhjaline, jäädes valdavalt 30% ja 50% vahele. Harjumaal sõlmiti alla 600 tehingu (ligi 45% langus võrreldes eelneva 12 kuu keskmisega), Tartumaal alla 250 tehingu (-22,8%) ja Ida-Virumaal 204 tehingut (-47,1%).

Tehingute mediaanhind oli aprillis veel üsna tipu lähedane, ületades koguni märtsi tulemust. Aprilli esialgne näitaja – 1491 €/m2 jäi alla vaid eelmise aasta detsembrile ja tänavusele veebruarile. Korteritehingute mediaanhind oli kõrgeim Harjumaal (1855 €/m2), millele järgnesid Tartumaa (1387 €/m2) ja Pärnumaa (1045 €/m2). Ehkki Saaremaal sõlmiti vaid 9 tehingut, oli nende tehingute mediaanhind samuti kõrgem kui eelneva 12 kuu jooksul keskmiselt.

Tallinnas sõlmiti aprillis esialgsetel andmetel 449 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli ligi 45% vähem kui eelmise 12 kuu jooksul keskmiselt. Tehingute arvu langus oli nii järel- kui ka uusarendusturul üsna sarnane, mis tähendab seda, et uusarenduste osakaal tehingute koguarvust väga ei muutunud.

Tehingute mediaanhind oli 1992 €/m2 ehk sarnane märtsi näitajale, hinnalangus tekib peamiselt nõudluse vähenemisest, mida omakorda toetab veel kõrge pakkumine.

Tartus sündis hinnarekord, Pärnut ootab vaikne suvi

Tartus sõlmiti esialgsetel andmetel 88 korteri ostu-müügitehingut, võrreldes eelmise 12 kuu keskmise näitajaga langes nende arv enam kui 45%.

Tehingute mediaanhind oli Tartus aga rekordiline, ulatudes 1620 €/m2-ni ehk hinnalangusest on veel vara rääkida. Sarnaselt Tallinnale oli aprilli lõpul tunda aktiivsuse kasvu, nutusem on olukord üüriturul, mille tõehetk saabub ilmselt sügisel.

Pärnus sõlmiti esialgsetel andmetel 35 korteri ostu-müügitehingut. Kuigi tehinguid tuleb aprilli statistikasse ilmselt veel juurde, jääb tõenäoliselt languseks 40–50%.

Tehingute mediaanhinnas oli sarnaselt ülejäänud piirkondadele muutusi vähe. Aprillis oli näitaja 1125 €/m2. Suvi saabub suvepealinna see aasta teisiti, näiteks üüriturul on otstarbekas oma pikaajalist üürilepingut mais mitte katkestada, kuna nõudlus lühiajaliseks üüriks on selgelt vähenenud.

Narvas langes kõik

Narvas sõlmiti esialgsetel andmetel 44 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis tähendab, et võrreldes eelmise 12 kuuga toimus piirilinnas tehingute arvu langus umbes kolmandiku võrra.

Viimati sõlmiti sama vähe korterimüüke 2018. aasta jaanuaris. Tehingute mediaanhind langes Narvas 5% võrra tasemele 379 €/m2. Sarnaselt ülejäänud Eestile on ka Ida-Virumaal maakinnisvara päringute osakaal suurenenud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!