Kui küsida 12-aastaselt Ameerika noorelt, millal ta viimati näiteks tädi Minnilt sünnipäevakaardi sai, järgneb vastuseks ilmselt vaikus ja noore silmist paistab tühi pilk. USA-s on suurem tõenäosus isegi tädi Minnilt

e-kiri kui postkaart saada!

Eelmisel aastal jõudis USA Postiteenus (USPS) oma allakäigus mööda ärevusttekitavast verstapostist: kokku kuivas nii esimese kategooria posti ? kirjade ? kasum kui ka kirjade saatmise sagedus. Numbrilises vääringus tähendas kaotus 617 miljonit dollarit (umbes 7,5 miljardit krooni). Kuna esimese kategooria post on läbi ajaloo moodustanud ligi poole USPS-i aastatulust, mis eelmisel aastal oli 69 miljardit, on asjatundjate sõnul põhjust muretsemiseks. On vaid aja küsimus, millal tavaposti vahetuse kasumimarginaal USA-s läbinisti kokku kuivab. Suure tõenäosusega ei päästa USPS-i ka üha kasvav rämpsposti kojukandmine.

Allakäiguspiraal

Pinnal püsimiseks peab firma kulusid kärpima ja hindu kergitama, see sunnib ilmselt suurkliente veel rutem paremate ja kiiremate alternatiivide kasutamise juurde pöörduma. Libisemine allakäiguspiraalil saab veelgi hoogu juurde: klientide arvu vähenemine, suurenev laenukoormus, teenuse kvaliteedi langus. Ei kõla just paljulubavalt.

Probleemil on aga pikem ajalugu. Tavaliste kirjade saatjate arv kahanes juba siis, kui algas faksi võidukäik, allakäiguspiraalile lisas hoogu ka internetiajastu ja erinevate kullerteenuste populaarsuse kasv.

Tädi Minni kirjade kadumine ei ole tõele au andes siiski USPS-i kõige suurem mure. Tarbijalt tarbijale saadetavad kirjad moodustavad firma kogutulust vaid viis protsenti, kuid kõik ülejäänu on vähemal või suuremal määral seotud äriga. Viimastel aastatel on äri ja muu bürokraatiaga seotud paberimajandus aga samuti internetti liikunud. Näiteks kas või e-maksuamet. Sama trend valitseb ka teistes ametiasutustes, sealhulgas pankades. USPS-ile on selline suundumus alates 2000. aastast tähendanud miljardi kuni kahe miljardi kirja vähenemist. ?See on märk hukatusest!? ütles Businessweekile Rahvusliku Postiljonide Liidu president William H. Young.

Kulud koomal

Siiani on USPS pead vee peal suutnud hoida läbi kulude kärpimise, efektiivsuse tõstmise ning põhirõhu pööramisele reklaampostile. N-ö standardpost ? kuulutused, kataloogid, voldikud ? on mahult kasvanud sama suureks kui esimese kategooria kirjavahetus, ometi ei ole pilt siiski nii roosiline, kui esialgu näib. Peaaegu võrdsetele mahtudele vaatamata teenib USPS standardposti vedamiselt poole vähem, kui kirju laiali kandes. Teiselt poolt hakkavad ärevaks muutuma ka rämpsposti levitamise taga olevad firmad ? kui inimeste postkastidesse korraga liiga palju reklaame satub, visatakse teatavasti kõik otse prügikasti.

?Nii kummaline kui see ka ei tundu, on USPS muutunud kirjade vahetuse teostajast rämpsposti levitajaks, kelle paberihunnikute vahele mõnikord ka mõni kiri satub,? tõdes Merritt.

USPS on pinnal püsimiseks kõvasti vaeva näinud. Näiteks on USPS-i päästnud targad sammud seoses logistikaga ja kirjade sorteerimisega. Isegi kui tädi Minni peaks e-kirja asemel tavaposti kasuks otsustama, on tal võimalik oma kirja asukohta tuvastada. Kui vaja, tullakse firmast spetsiaalselt saadetise ülevõtmiseks kohale. Interneti-müügist saadud tulu on sellel aastal USPS-is küündimas 258 miljoni dollari piirini ? põhiklientideks on väikeäri omanikud.

Arvuti päästab

Uuenduslikematest lahendustest rääkides võib välja tuua Siemensi logistikavõimaluse, mis arvuti abiga kirjad otse edasi suunatud aadressile saadab. Arvuti kontrollib iga kirja saaja-aadressi enne jaotuskeskusesse saamist, ja kui mõne aadressi kohta on märge, et post on suunatud teisele aadressile, saadetakse see otse sinna, kuhu vaja. Sellised sammud on aidanud USPS-il oma tööjõudu vähem koormata, pealegi on aidanud kulusid kokku hoida.

USPS-i kriisid on mõnede inimeste jaoks siiski tervitatavad. Rõõmuks on põhjust nendel, kes USPS-i kirjakandmismonopoli hea meelega lõhkemas näeksid. Kulisside taga räägitakse sellest, et firma võiks oma töös üle minna näiteks Saksa, Suurbritannia või Hollandi mudelile.

Poliitikute kaitse

Kui kasumimarginaal suure hooga püstloodis vastu maad prantsatab, oleks ainuke viis mõne kõrvaltvaataja pilgu läbi firmat väikese konkurentsi pakkumisega elavdada. Samas näevad poliitilised jõud konkurentsi tulekus tõsist ohtu. Väga suure tõenäosusega jääksid maapiirkonnad ja teised vähem atraktiiv-sed asukohad sellel juhul üldse teenusest ilma. Teemaga kursis olevates ringkondades käib jutt, et ilmselt ei lase kongress rahvuslikul postifirmal kolinaga kildudeks puruneda, vaid võtab enne poliitilise kisa-kära tekkimist midagi ette kriisi lahendamiseks. Samas räägib USPS-i kahjuks seatud nõue, mille kohaselt peab firma igal aastal teenindama vähemalt 1,8 miljonit uut aadressi.

Selline eeldus firmale palju manööverdamisruumi ei jäta. Asjatundja Rick Merritti sõnul ei ole USPS-il ellujäämiseks palju võimalusi. ?Tuleb kulusid kärpida ja tehtavate toimingute mahus latti allapoole tuua,? ütles Merrit ajalehele Businessweek.

Eesti Posti netihullus ei sega

?? Interneti kasutamine on kirjavahetuse mahtusid ka siinmail mõjutanud, seda peamiselt neli-viis aastat tagasi ja just sisemaiste kirjade arvu kahanemise tõttu. Kuid paar aastat tagasi langus peatus ning tänaseks on aasta-aastalt taas kasvamas.

?? Samas on rahvusvaheliste kirjade mahtude suurenemine hoidnud kirjade kogumahud pidevas kasvutempos. 2003. aasta hüppeline kasv oli seotud ühekordse projektiga, mistõttu numbritest nähtav väike langus 61 miljonile kirjale möödunud aastal muretsema ei pane.

?? Sisemaise kirja tariifi on Eesti Post samana hoidnud viis aastat. Universaalse postiteenuse osutamisest tekkiv kahjum kaetakse teiste teenuste kasumiga. Kokku pakub Eesti Post peaaegu 90 erinevat teenust.

?? Rahvusvaheline suhtlus on pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga oluliselt kasvanud ja sellel on kirjavahetusele oma positiivne mõju.

?? Interneti kasutamise hoogustumisega kaasneb samas ka internetikaubanduse suurem tarbimine ning post on see, kes need kaubad inimesele koju toob.