Kriisi mõju: venelased ostavad välismaal vähem eluasemeid ning rohkem poode ja kontoreid

Pärast rubla devalveerimist on vene keelt rääkijate kinnisvaraostud välismaal vähenenud, selgub Tranio enam kui 500 välismaise kinnisvaraagentuuri seas läbiviidud küsitlusest. Suurem osa ehk 74% vastanutest kinnitasid, et Venemaalt ja SRÜ riikidest pärit ostjate tehingud on vähenenud, vahendab Vedomosti.

Kõik kinnisvaraagentuurid kinnitasid vene keelt kõnelevate ostjate kinnisvaratehingute arvu vähenemist Tais ja Prantsusmaal. Veel on vähenenud ostjate huvi Tšernogoorias (92%), Bulgaaris (89%) ja Türgis (85%). Kõige tagasihoidlikumalt vähenes tehingute arv Kreekas (30%), Tšehhis (29%) ja Ungaris (25%).

Google päringutele tuginedes on kinnisvara ostusoovid vähenenud maailmas peaagu igal pool ning ainsad erandid on Suurbritannia (+1,2%) ja Ungari (+0,3%).

Vaatamata Venemaalt ja SRÜ riikidest pärit klientide arvu üldisele vähenemisele, on nende seas üha rohkem kommertskinnisvarasse investeerimisest huvitunuid. Sellel aastal teatas 27% küsitletud agentidest, et kommertskinnisvarast huvitatud vene keelt kõnelevaid kliente on vähe või pole neid üldse. 2013. aastal vastas niimoodi üle poole, 56% küsitletutest.

Seejuures suurenes sel aastal nende vastanute arv, kes kinnitasid, et vene keelt kõnelevaid investoreid on palju. Kui 2013. aastal vastas niimoodi 44%, siis tänavu juba 73% agentidest.

„Nõudlus kommertskinnisvara järele on kasvanud seal, kus vene keelt kõnelevad ostjad soetasid varem endale eluaseme. Näiteks Hispaanias on kommertskinnisvarast huvituvate venemaalaste osakaalu suurenemist kinnitavate agentide arv kasvanud kahe aasta taguselt 37%-lt 73%-ni, aga Itaalias 32-lt 75 protsendile.

Prantsusmaal ei kinnitanud 2013. aastal üksi vastaja kommertskinnisvarast huvitunud venemaalaste olemasolu, kuid tänavu märgivad seda juba pooled vastanutest,“ tõdes Tranio ekspert Julia Koževnikova.