Kriisi positiivne mõju: seadus lubab nüüd üldkoosolekuid korraldada ka veebis
24. maist jõustusid seaduse muudatused, millega muuhulgas pikendati 2019 majandusaasta aruannete esitamise tähtaega, seadustati võimalus ettevõtetest kui korteriühistute ja MTÜ-ni läbi viia ametlikke koosolekuid elektrooniliste vahendite abil ning kaotati ära osa võõrandamistehingu notariaalse tõestamise nõue.
Koosolekul osalemine elektrooniliste vahendite abil
Enam ei pea juriidiliste isikute organi koosolekul ilmtingimata füüsiliselt kohal olema, vaid korraldaja saab otsustada, kas pidada koosolekut füüsiliselt või osaliselt või tervikuna elektrooniliste vahendite abi.
Koosoleku elektrooniline läbiviimine on lubatud reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab osalejal koosolekut jälgida, sellel sõna võtta, ettepanekuid ja vastuväiteid esitada ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Muus osas tuleb järgida koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel samu nõudeid, mis füüsiliste koosolekute puhul.
Näiteks tuleb koosolek kutsuda kokku nõuetekohaselt, tuleb kontrollida koosolekul osalejate isikusamasust ja esindajate puhul esindusõiguse aluseid, koosolekul peab olema võimalik sõna võtta ja hääletada ning koosoleku kohta tuleb koostada ja osalejatele edastada protokoll.
Elektrooniliste vahendite kaudu osalejad kannab protokolli protokollija. Kuigi üldkasutatavad veebikonverentsikeskkonnad ei võimalda täna veel isikusamasuse kontrollimist ega sisalda hääletusplatvormi, on väiksema osalejate arvu puhul võimalik neid nõudeid käepäraste vahenditega täita. Täpsema koosoleku läbiviimise korra peab määrama juhatus, lähtudes kasutavast elektroonsest keskkonnast ja selle võimalustest.
Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Kui senini oli võimalik otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata vaid osaühingu osanikel, korteriühistute liikmetel ja äriühingu nõukogu liikmetel, siis nüüd on selline võimalus ka teiste juriidiliste isikute kõrgeimatel juhtorganitel, sh mittetulundusühingute liikmetel ja aktsiaseltsi aktsionäridel.
Sel juhul peab juhatus otsuse vastuvõtmiseks liikmetele hääletamiseks otsuste eelnõud ning koostama liikmete edastatud seisukohtade põhjal hääletusprotokolli. Hääletusprotokoll saadetakse liikmetele või aktsiaseltsi puhul avaldatakse selle asukohas või kodulehel. Liige, kes otsuse eelnõu osas oma seisukohta ei edasta, loetakse hääletanuks otsuse vastu. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui seaduse või põhikirjaga ei ole sätestatud kõrgema häälteenamuse nõuet.
Hääle andmine enne koosolekut
Leevendati ka nõudeid enne koosolekut hääle andmisele. Nimelt on nüüd osanikel ja aktsionäridel võimalik anda hääl otsuse eelnõu osas vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel. Eelhääletamise võimaldamiseks peab olema koosoleku kutsele lisatud selleks kasutatav blankett. Tagatud peab olema isiku tuvastamine ning hääletamise turvalisus ja usaldusväärsus.
Kui koosolekul hääletatakse eelnevalt avalikustamata otsuste eelnõusid, mille osas osanik või aktsionär ei ole ette häält edastanud, siis selliste küsimuste osas ei loeta eelhääletanud osanikku või aktsionäri koosoleku osalevaks.
Oluline on märkida, et kõik ülalnimetatud võimalused on sätestatud seaduses ning nende kasutamiseks ei pea neid põhikirjas dubleerima.. Küll aga võib põhikirjaga sätestada piiranguid nende kasutamisele või täpsustada nende kasutamise korda.
2019 majandusaasta aruanded tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobriks
Tulenevalt hiljutisest eriolukorrast võimaldatakse sel aastal ühingutel, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, esitada aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.
Mittetulundusühingu ja korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg pikeneb kuni 31. oktoobrini 2020.
Mittetulundusühingu juhatuse liikme ja korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg, mis lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini. Analoogset volituste pikendamise regulatsiooni ei kohaldata teistele juriidilistele isikutele.
Kaotati osa müügilepingu notariaalse vormi nõue
Jõustus ka varasemalt vastuvõetud seadusemuudatus, millega kaotati osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse tõestamise nõue. See tähendab seda, et osanike lepinguid, investeerimislepingud ja osa müüki puudutavaid kokkuleppeid võib sõlmida vormis, mis on osapooltele kõige sobivam. See ei puuduta osade käsutustehinguid, st omandi üleandmist, mis tuleb endiselt notariaalselt tõestada. Muudatused on eriti olulised start-up ettevõtetele, kes kavatsevad praegusel keerulisel ajal kapitali tõsta või kaasata investeeringuid välisinvestoritelt.
Alates 1. augustist 2020 pääsevad osaühingud, kelle sissemakstud osakapital on vähemalt 10 000 eurot, ka osa käsutustehingu notariaalsest tõestamisest, kui kõik osanikud on sellega nõus ning see kajastatakse osaühingu põhikirjas.
