Kriisile vaatamata on Tallinna Sadam teinud varasemast oluliselt suuremaid investeeringuid
Tallinna Sadama grupi selle aasta esimese kvartali müügitulu oli 27,9 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,2%. Kontserni korrigeeritud EBITDA oli esimeses kvartalis 16,2 miljonit eurot, langedes võrdluses aasta varasemaga 4,1%. Kasum vähenes esimeste kvartalite võrdluses 1,1 miljoni euro võrra 10,0 miljoni euroni.
2020. aasta esimeses kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,8 miljonit tonni kaupa ning 1,6 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kaubamaht 2,0%. Reisijate arv esimeses kvartalis vähenes 13,3%. Laevakülastuste arv vähenes 2,9% 1585 külastuseni.
Tallinna Sadama juhatuse liikme ja finantsjuhi Marko Raidi sõnul mõjutasid esimese kvartali tulemust enim koroonapandeemiaga seoses märtsi keskpaigas seatud piirangud reisijate liikumisele, mistõttu mitmed rahvusvaheliste liinide reisilaevad peatasid liikluse.
„Seeläbi vähenesid Tallinna Sadama tulud laevatasudest ja reisijate puudumise tõttu veelgi olulisemal määral reisijatasud. Kaubavedude jätkumine hoidis siiski paljud reisilaevad püsivalt liikluses, osad neist küll hõredama graafikuga,” märkis Raid.
Küll aga enam kui kahekordistus esimeses kvartalis ettevõtte investeeringute maht, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2020. aasta kolme kuuga investeeris kontsern 8,8 miljonit eurot. See näitaja on suurem kui eelmise aasta samal perioodil, mil investeeringuid tehti summas 3,9 miljonit eurot.
„Peamiselt seoses reisiterminali D ehitustööde jätkumise ja kruiisiterminali ehitustööde algusega Tallinna vanasadamas ning Paldiski lõunasadama sissesõidukanali süvendamise ja laiendamise töödega,” põhjendas ettevõtte finantsjuht.
Grupi müügitulu vähenes 2020. aasta esimses kvartalis 0,6 miljonit eurot ehk 2,2%. Müügitulu liikide lõikes vähenes enim elektrienergia müük, 0,5 miljonit eurot ehk 28% seoses elektrienergia ja võrguteenuse tarbimise vähenemisega sadamates (sh sooja talve mõjul) ning elektrienergia hinna langusega. Müügitulu kasvas reisiparvlaevade ja muus segmendis, langes aga reisisadamate ja kaubasadamate segmendis.
Reisisadamate segmendi müügitulu vähenes peamiselt reisijatasu tulu osas (–0,4 mln eurot), seoses reisijate arvu langusega märtsi teises pooles tulenevalt koroonaviiruse tõttu kehtestatud liikumispiirangutega.
„Vähenemist tasakaalustas laevatasude tulu kasv ligi 0,2 miljoni euro võrra, mis tulenes peamiselt aasta keskmise laevakülastuse prognoositava tulu kasvust seoses aasta külastuste koguarvu vähenemise (COVID-19 meetmete mõjul) tõttu väiksemast keskmisest laevapõhisest tonnaažitasu soodustusest,” märkis Raid.
Kaubasadamate segmendi müügitulu vähenes peamiselt elektrienergia ja võrgutasu müügitulu vähenemisest (tarbimise ja elektri hinna langemise koosmõjul) ligi 0,4 miljonit eurot. Vähenesid mõnevõrra laevatasude ja kaubatasu tulud seoses konteinerlaevade külastuste arvu vähenemisega ning teiste lastiliikidega võrreldes madalama tuluga vedellasti mahu ja osakaalu kasvuga.
Reisiparvlaevade segmendi tulu kasvas 0,2 miljonit eurot ehk 2,8% peamiselt eelmisest aastast kõrgemate tasumäärade mõjul, mis on seotud Eesti tarbija- ja kütuse hinnaindeksi ning palgainflatsiooniga. „Muu segmendi müügitulu suurenemine tulenes jäämurdja Botnica lepingulise tasu indekseerimise mõjust Eesti tarbijahinnaindeksiga,” selgitas Raid.
Korrigeeritud EBITDA vähenes 0,7 miljoni euro võrra ehk 4,1%, mis oli ärikasumi muutusest pisut vähem, sest amortisatsioonikulu suurenemine EBITDA-d ei mõjutanud. Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 59,1%lt 58,0%le. Kasumiks kujunes kümme miljonit eurot, mis oli miljoni euro võrra (–9,6%) väiksem eelmise aasta võrdlusperioodi näitajast.
