Krimmi veinitööstus otsib võimalust vene turu vallutamiseks

On vähe neid, kes saaksid kasu lähipäevil tehtud Euroopa Liidu otsusest pikendada Venemaale kehtestatud sanktsioone. Krimmi veinitootjad on ühed, kes soovivad olukorda ära kasutada ning oma turuosa suurendada.

Aasta tagasi kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid Krimmi põhilistele veinitootjatele: Massandra, Novy Svet, Magarach ja Azov. Krimmi Veinitootjate Ühingu (The Bureau of Grapes and Wine) juhatuse esimees nimetas seda ebaausaks konkurentsiks, sest neid tõrjuti valitult Euroopa turgudelt välja.

Nüüd on eelmainitud ühingul plaan. Nad soovivad kohtuda Venemaa valitsusega ning pakkuda välja oma idee kehtestada impordikeeld Euroopa Liidu veinidele. Veinitootjad usuvad, et saaksid vene veinituru isoleerimisest kasu.

Kui Euroopast sissetulevate veinide hulk väheneb, tarbitakse rohkem kodumaiseid veine. Tootjate endi sõnul on venelased juba nõukogude ajast alates eelistanud kohalikke poolmagusaid veine kuivadele Lääne-Euroopa omadele.

Ühe Krimmi suurima ja populaarseima veinitootja, Inkermani, direktor Alexei Lipko väitis, et hinna-kvaliteedi suhtelt ei suuda Euroopa veinid vene omadega võistelda ning kui ebaõiglus ei lõppe tuleb valitsusel kehtestada impordikeeld Euroopa veinidele, et kaitsta kohaliku tootja huve.

2011. aastal oli Venemaa suuruselt kümnes veinitootja maailmas. Uuringute kohaselt on veini tarbimine Venemaal aastatel 2005-2010 kahekordistunud. Selle aja jooksul kasvasid jõudsalt ka Itaaliast, Prantusmaalt ja mujalt imporditud veinide kogused. Kui venelased kalduksid eelistama kohalikke veine, kaotaksid Euroopa tootjad ühe oma suurima turu.

Krimmi veinitootjad, nagu varem mainitud Inkerman, mis müüs veel aasta tagasi 36 miljonit pudelit veini, on küll kaotanud võimaluse eksportida veini Euroopa Liitu, kuid saavad suurendada turuosa Venemaal ning tõrjuda lääne tootjad välja.