„1990ndate alguses oli Eestis ettevõte, mis rajas Venemaale väikese tehase. Ühel hetkel tuli ukse taha koputama sõjavägi, kes ütles, et te olete kaitseministeeriumi territooriumil ja töötajad visati koos kogu toodanguga lihtsalt välja,” rääkis Paris. Sama asi juhtus Moskvas aastakümneid erinevat pudi-padi müüvate putkadega. Ühel hetkel otsustati kõrgemalt poolt, et need ei sobi enam Moskvasse. Seadusesse kirjutati uus pügal, mis putkad keelutas ja ühe ööga tõmmati 25-aastat tegelenud poekesed lihtsalt maha.”

Venemaa majandusmudeli võttis Paris kokku kolme komponendiga: loodusvarad, maa müük ja varastamine. „USA analüütikud kirjeldasid Venemaa majandust väga täpse terminiga „kleptokraatia,” sõnas ta.

Kuhu Venemaal investeerida? „Õiguskindluse puudumine ja korruptsioon annavad väga valusa hoobi väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kes peaksid majandust vedama. Venemaal moodustavad sellised ettevõtted 20% SKT-st, aga Hiinas on see näiteks 60%. Suurim osa idanaabri kõigist tuludest tuleb loodusvaradest ja riik toimis varem ning toimib ka praegu ainult nende müügist. Kusjuures loodusvaradega tegelevad ettevõtted ei sõltu nii palju seadustest, vaid pigem inimestevahelistest suhetest,” rääkis Paris.

Samas Venemaa majandus on tema sõnul vaatamata kõigele üsna hästi vastu pidanud. „Nafta hinna langus ei andnud Venemaa majandusele nii suurt hoopi kui oleks võinud. Sellele aitas kaasa riigi reservid ja rubla kursi muutus. Kogu koorem jaotati rahva peale ühtlaselt laiali ehk kui varem said 1000 rubla eest kaks kotti toitu, siis nüüd said ühe,” rääkis ta. „USA sanktsioonid on suuresti suunatud Vene naftatootmise komponentidesse, mis toob kaasa Vene tehnoloogia vananemise ehk me ei suuda hetkel veel ennustada sanktsioonide pikaajalist mõju.”

Venemaa tuleviku stsenaarium tundub Parise sõnul olevat stagnatsioon. Ei midagi hullu, aga ei mingit arengut.