Kristjan Lepik: Eesti majanduse saatus otsustatakse sügisel
•• Millal Eesti majandus uuesti tõusma hakkab?
Mina arvan, et järgmise aasta keskel. Esimene asi, mida vaadata, on eluasemeturg. Need moodustavad pankade laenuportfellist suurima osa. Kui pangad ei tea, mis nende laenude väärtus on, ei julge nad ka uusi laene anda. Nii kutsuvad pangad rohkem laene tagasi kui välja annavad. Raha voolab välja ja majandus kukub. Kui trend pöördub, pöördub ka majandus.
•• Millal Eesti eluasemeturul põhi saabub?
2010. aasta suvel. Kuigi langusest on pikem maa juba käidud, on meie arvestuse järgi kukkumise ruumi umbes kolmandiku jagu veel alles. Tallinna keskmise puhul võib ruutmeetrihind tulla 10–11 000 krooni juurde. Keskmine ruutmeetrihind võiks maanduda kusagil keskmise kuupalga juures.
•• Börsid reageerivad tavaliselt varem?
Tallinna börsil olen ma ise investorina äraootav. Eeldan, et põhi tuleb aasta lõpus. Üksikud ettevõtted on muidugi juba praegu huvitavate hindadega, aga tervikuna saabub põhi aasta lõpus. Sama kehtib ka USA börside puhul, ma usun põhja aasta teises pooles.
•• Seega on aasta lõpp otsustav, siis määratakse meie saatus?
Täpselt, aasta lõpp saab olema ülikriitiline nii positiivsete kui ka negatiivsete arengute suhtes. Kõige olulisem küsimus on ikkagi, mis saab Eesti kroonist. Ütlengi vahele, et need prognoosid (börsi põhi aasta lõpus, kinnisvaraturu põhi järgmise aasta keskel, uus majandustõus järgmise aasta keskel) lähtuvad eeldusest, et krooni kurss püsib ja saame olla kindlad eurole üleminekus.
•• Kõige reaalsem on ühineda euroga 1. jaanuaril 2011?
See tähendab, et uue aasta alguses võib euro osas mingi selgus saabuda. Siis võetakse suur osa pingeid maha. Rootsi ja Soome investorid hakkavad jälle julgemalt siiapoole vaatama.
Kui euro muutub käegakatsutavaks, on mõneks ajaks ka Tallinna börsi põhi käes. Selline see ahel on: usaldus, börs, pankade kindlustunne, kinnisvara, uus majandustõus. Oluline tegur on veel USA turg. Eeldan, et põhi saabub ka seal aasta teises pooles, nii jõuab selle mõju Euroopasse, Skandinaaviasse ja lõpuks ka Eestisse.
•• Kui aga aasta lõpuks on selge, et eurot ei tule või see jääb määramatusse tulevikku?
Siis võib meie surutis kesta kaua. Nagu öeldud, aasta lõpp on kriitiline. Esiteks, meie arvutuse järgi tuleb riigieelarvet veel 4,5–5 miljardi krooni ulatuses kärpida. Tuleb arvestada, et kui kärbet sügisel tegema hakatakse, on väiksem ka alles jäänud raha hulk, mille arvelt kärbe tehakse. See saab olema väga valus. Teiseks, valimised ja poliitiline risk.
Kindlasti mängib oma osa ka selleks ajaks kasvanud tööpuudus ja kuhjuvad negatiivsed uudised. Ma näen selles hetkes riski krooni kursile, meie euroväljavaadetele ja lõpuks sellele, kas täitub positiivne või negatiivne arengustsenaarium.
•• Kas ise julgete praegu krooni hoida?
Lühiajaliselt ma ei muretse. Ma vaatan krooni paari kuu kaupa, aga pikaajaliselt prognoosida ei julge. Liiga palju määramatust. Üks asi, mida ma ise vaatan, on Eesti krooni lühiajalised intressid. Praegu on need 5% peal, kui peaks tõusma 20% juurde, on risk juba väga kõrge.
•• Senine kinnisvaraturu ennustus käis eluasemete kohta. Mis saab kontoritest ja büroohoonetest, nende hindadest ja arendajatest?
Ärikinnisvara liigub alati mingi viitajaga. Kui eluasemete hinnad juba langesid, rääkisid paljud kinnisvaraarendajad, et nüüd hakkame tegema äripindu – seal ikka nõudlust on. Kui eluasemeturg järgmise aasta keskel põhja jõuab, siis äripindade madalseis kestab edasi.
•• Mis saab sel aastal?
Väga suurte probleemide aasta. Arendajate äriplaanid on tehtud tipus, kui arvestati majade täituvusega 90% ja kaks korda kõrgemate rendihindadega. Mõned ettevõtjad käitusid nii, et kolisid sisse ja rentisid ühe korruse asemel kohe kaks korrust, arvestusega, et majandus tõuseb ja varsti on töötajaid juurde vaja.
Praegu tabab arendajaid hoop kahest kohast. Esiteks – rendihinnad langevad. Teiseks jääb täituvus üha väiksemaks. Käive tuleb oluliselt väiksem. Ma olen kindel, et näeme nii pankrotte kui ka vara pankade kätte minekut. Kõige olulisem on kapitali struktuur. Neil, kes on ehitanud omavahenditest ja vähem laene peal, saab olema kergem. Nende puhul, kes on oma tegevust kõvasti võimendanud, sõltub palju pankadega läbisaamisest.
•• Rääkisin eelmisel nädalal Kuldar Leisiga (Premia Foodsi juhataja) ja tema ütles, et toiduainetööstuses seisavad kriisi ajal samuti ees ühinemised. Ta kartis ainult seda, et paljud ettevõtjad venitavad viimase hetkeni (on ju psühholoogiliselt raske loobuda firmast, mida oled 15 aastat arendanud), kuni lõpuks hakkavad pangad ettevõtteid liitma ja lahutama.
Nii see läheb. Tegelikult oleks vaja olla ratsionaalne ja teha seda siis, kui sul endal on veel kontroll asjade üle.
Muuseas, samamoodi käitub ka riik. Riigieelarve kärpimisega venitatakse, loodetakse, kuni lõpuks on kärpida üha valusam ja valusam.
•• Te olete öelnud, et ka Tallinna börsi ettevõtetestki läheb ikka keegi pankrotti.
Nimesid nimetamata – aga ajalooliselt on kriiside ajal alati nii olnud. Raske on uskuda, et nüüd läheb teistmoodi.
•• Ühtlasi on see ju ka ülimalt huvitav aeg. Palju varandust jagatakse ümber, mõnigi, kes mõni aasta tagasi arvas, et on rongist maha jäänud, leiab uusi võimalusi...
Ma arvan, et kui võrdleme Eesti rikaste esisadat näiteks 2008. aastal ja teeme seda uuesti 2012. aastal, näeme tipus palju erinevusi. Väga palju erinevusi.
•• Mis saab Eesti finantsturust?
Praegu on Eesti turul neli Skandinaavia panka. Ütlen otse: ma ei usu, et 2012. aastal on seis samasugune.
•• Rootsis on olnud tavaks panna kriisi ajal kokku üks nõrk ja üks tugev pank. Mida arvate näiteks Swedbanki (nõrk) ja Handelsbankeni (tugev) liitmisest? Handelsbankenil pole ju ka Balti riikides arvestatavat tegevust?
Ei taha konkreetseid spekulatsioone teha, aga meelolude ilmestamiseks selline näide. Kui Swedbank kingiks oma Balti üksused tasuta, null krooni eest ära, siis tõuseks Swedbanki aktsia minu arvates kohe kaks korda. Selline on suhtumine Baltikumi.
Lepiku ennustused Eesti majanduse kohta 2009–2010
•• Korterite ja majade hinnad langevad veel 30–40% ja saavutavad põhja järgmise aasta suvel.
•• Kinnisvaraäris saab 2009. aastast suurte probleemide aasta. Näeme pankrotte, näeme ühinemisi ja ülevõtmisi.
•• Jätkuvad teise ringi efektid (2RE). Kinnisvarast alguse saanud langus süveneb teistes sektorites, ühe ettevõtja probleemid kanduvad teistele partneritele edasi.
•• 2009. aasta riigieelarvest tuleb kärpida veel 4,5–5 miljardit krooni, Eestis läheb olukord pingeliseks, kui seda ollakse sunnitud tegema sügisel või suvel.
•• Majandus pöördub ülespoole 2010. aasta keskel, kui kinnisvarahinnad stabiliseeruvad. Pangad näevad siis, et nende varad enam ei halvene, ja julgevad tasapisi jälle rohkem laenu anda.
•• Tööjõuturg jahtub oluliselt, mõju jätkub viitajaga, majandus hakkab tõusma enne kui tööpuudus vähenema.
•• Eesti krooni devalveerimine. Kahe kuu lõikes ei juhtu midagi, kriitiline moment tuleb siis, kui hakatakse jälle riigieelarvet kärpima. Esimesi märke krooni devalveerimise ohust tuleb otsida lühiajaliste krooniintresside olulisest tõusust, praegu neid pole.
•• Muutused finantssektoris. Ei imestaks, kui siinsed tütarpangad tehtaks pangafiliaalideks. Ei imestaks, kui paari aasta perspektiivis kannaksid mõned siinsed Rootsi nimega pangad hoopis teiste Rootsi pankade nimesid – Rootsi valitsus on varemgi kriisi ajal harrastanud taktikat liita kokku nõrk ja tugev pank.
CV
Kristjan Lepik
•• Sündinud 21. 05. 1977
•• Vabaabielus, kolm poega
Haridus
•• Tartu Descartes’i lütseum 1995
•• Tartu ülikool, raha ja pangandus, ärirahandus ja investeeringud, 2000
Töö
•• Investeerimispank Lõhmus, Haavel & Viisemann, 2000–2006
•• Tallinna Börs, nõukogu liige, 2005
•• Tark Investor OÜ, 2006–2009
