Kristjan Port räägib, milliseks meie maailm tehnoloogia pealetungi tõttu muutub
Port tõi tehnoloogia tuleviku prognoosimise kohta hea näite 1860. aasta New Yorgist, kus grupp tarkpäid arutlesid linna tuleviku üle. Nende prognoos oli karm - linn ei pea järgmist sajandit vastu. Nimelt arvasid nad, et kuna rahvaarv ja tarbimisviisid muutuvad, siis on linna juurde vaja 6 miljonit hobust. Neil juba oli toona sõnnikukriise, aga prognoos oli, et nad upuvad sellesse siis ära.
„Inimesed hoiavad kinni arusaamast, et olemasolev töötab. On asjad, mida me ei tea. On asjad, mida me ei tea, et me ei tea. Toonane hoiatus osutus loomulikult valeks. Juba varsti tulid tänavapilti autod," ütles Port.
Port küsis siis saalis viibijatelt, et milline tehnoloogiline leiutus on kõige sügavamalt mõjutanud inimkonna elukorraldust. Saalist kõlas enamasti vastuseks internet. Port aga ütles, et selleks on pesumasin. See vabastas naised sellest tüütust ja palju aega võtvast tööst. Pesumasin hoidis aega kokku. „Naised hakkasid aru saama, et neil on ka nutikas pea. See on palju fundamentaalsemalt mõjutanud ühiskonda kui internet."
Autode tulek mõjutas oluliselt linnaplaneeringuid. Vanad Euroopa linnad on ebaefektiivselt arenenud, seal on raske orienteeruda. Autode tulek hakkas linnu muutma. Moodustusid mainstream alad, mille väärtus on suur. Samas ka sellised alad, millest väga palju ei teata ehk slummid ja agulid.
Port tõi välja, kui palju on meie elu muutnud GPS. See aitab inimestel orienteerida. Varem inimesed pelgasid võõrastesse kohtadesse minekut, kuid nüüd on see tänu GPS-ile tunduvalt lihtsam. See omakorda on mõjutanud ka kinnisvarahindu. GPSi teel jõutakse kohale ka äridele, mis asuvad perifeerias.
Ka isejuhtiv auto, millest on palju räägitud, on saanud võimalikuks tänu GPS-ile.
„90% autopargist kaob. Isejuhtiv auto ei pea sinu oma olema. Mida see tähendab? OECD eksperdid võtsid ette Lissaboni linna näite. See on selline keskmine linn Euroopas, mille baasil on hea modelleerida. Nad leidsid, et linnas jääb üle 200 suure spordistaadioni jagu parkimiskohti. Kaubanduskeskuste juurest kaob ka suur osa parkimiskohti. Parkla tegemine on arendajale kallis lõbu. Kodudes vabanevad garaažipinnad," tõi Port välja.
Teadlane tõi välja, et alguses on isejuhtivate autodega tõenäoliselt tulemas suuri probleeme, sest kui näiteks pooled autod on isejuhtivad ja teist osa juhivad autojuhid, siis on autosid ja ummikuid rohkem. Näeme arvatavasti kriise.
Port küsib ka, et mis juhtub suure hulga bensiinijaamadega. Tõenäoliselt hakkavad autolaadijad asuma käidavates kohtades, näiteks kohvikute juures. Samamoodi nagu täna saame laadida mobiiltelefone ja muid seadmeid, saame laadida autosid.
Kõik meeldiv koos
Robert Putnam Harvardist on öelnud, et inimese õnne taga on kolmnurk kodu - töö ja koht, kus ostame kaupa. Täna on need teineteisest mingi distantsi kaugusel. Inimesed veedavad liikluses liiga kaua aega. Iga kaheksas eurooplane tõuseb hommikul kell 6, et sõita 2 tundi tööle ja õhtul 2 tundi tagasi koju. Iga viies eine USAs süüakse autos. Putnam ütleb, et see ei tee inimesi õnnelikuks.
„Tehnoloogia efekt on selles, et see toob kodu, töö ja kaubanduse ühte kohta. Toidu ja muu ostetud kraami koju toomine on juba praegu lihtne. Kas sa tahad sel juhul ikka linna keskel elada?" küsis Port.
Uuringud on näidanud, et inimesed, kellel on suur külmkapp, on õnnelikumad, kui väiksema külmkapiga inimesed. Kui aga tellid toitu koju ja sul on suur kapp siis oled ikka õnnetu. Sa vajad kontakte inimestega. Kaugtööd tehakse tulevikus palju, aga see ei ole põhitöö. Töö muutub rohkem projektipõhiseks. See toob kaasa suurema hulga vaba aja teket. Mida sa siis teed? Võtad tööd juurde. Tagajärjeks on see, et vaba aeg kaob ja sa ei tarbi vaba aja teenuseid. Linnadest saavad kõledad büroopiirkonnad
Inimene kui pudelikael
Samast toob Port välja, et tööprotsessides on kõige suuremaks pudelikaelaks inimene. World Economic Forum tegi kevadel analüüsi ja jagas 800 erinevat ametit tegevusteks. Saadi umbes 2000 tegevust ja vaadati, kui paljut saaks asendada tehisintellektiga. Selgus, et 49 protsenti.
„Lohutame end sellega, et tulevad uued töökohad. Unustame aga, et ei asendata mitte tööd vaid inimest. Kas hoiad tööl palka tahtvat inimest või tehisintellekti? Taas on inimesel vaba aega rohkem."
Port tõi veel välja, et kui 2007. aastal toodeti pool planeedi SKTst 380 linnas, siis prognoositakse, et 2025. aastal toodetakse kolmandik pealinnades, kolmandik arenguriikide linnades ja kolmandik teistes linnades. Meile tekivad superlinnad. 75% maailma kõige suurematest ettevõtetest asub 20 linnas. Osa linnadest muutuvad väga olulisteks ja on palju tähtsamad kui riigid. California on juba täna rikkuselt 6. maailmas. Viiendik tänastest tipplinnadest vahetatakse aga välja. Peamiseks põhjuseks, miks mõned suurelt pildilt kaovad on just inimestega arvestatava tehnoloogia kasutamine.
Port näitas lõpuks teada-tuntud Maslow vajaduste püramiidi, kus on toodud füsioloogilised vajadused, turvalisesvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus ja eneseteostusvajadus. Port lisas, et füsioloogilistest vajadustest veel olulisem on tänapäeval Wifi ning sellest veel olulisemad on akud.
