Kuhu kadus riigi raha? Riigieelarve suur puudujääk ja kärped on hoiatuste eiramise tagajärg
„Hea peaminister! Tahaksin küsida, kuidas oleme jõudnud olukorda, kus kesk kasvavat majandust on järsku eelarve juba ette veerand miljardiga keskmiselt igal aastal miinuses ja valitsus räägib kärpevajadusest. Ja mitte ainult! Räägib ka sellest, kuidas antud lubadusi ei ole kohe üldse võimalik täita,” uuris reformierakondlasest riigikogu liige Taavi Rõivas eile valitsuse infotunnis peaminister Jüri Rataselt (KE).
See ei olnud ainus küsimus riigieelarve kohta, millele Ratas pidi riigikogu ees vastama. Kaks tundi kestnud infotunni kümnest küsimusest kaheksa keskendus Eesti praegusele eelarveseisule. Põhjus: riigieelarve jõudis möödunud aasta lõpus märksa suuremasse puudujääki, kui oli ennustatud.
„Ma olen nii sinuga kui ka sinuta eelarveid teinud ja ausalt öeldes midagi nii piinlikku ei ole ma varem näinud. Teaduse rahastamise osas vilistab valitsus laiapõhjalisele kokkuleppele, õpetajate palga tõus – baranka (null – S. L.), lapsetoetuste tõus – baranka, pensionitõus – baranka, aga viina ja õlut saab soodsamalt,” nentis teiste hulgas Ratase endine koalitsioonipartner, SDE juht Jevgeni Ossinovski.
Valitsusjuhi vastus kriitikale oli lihtne. Esmalt rõhutas ta, kuidas tema valitsused on püüdnud teha neid investeeringuid, millele Reformierakonna valitsused pole piisavalt tähelepanu pööranud. Teisalt märkis ta, et on alati seisnud riigieelarve tasakaalu eest ja jääb ka edaspidi seda tegema. Praegust olukorda nimetas Ratas aga aprilli alguses teatavaks saanud üllatuseks, mille eest vastutavad „tippspetsialistid rahandusministeeriumist”.
