Kui kaugtööd ei ole võimalik teha, kas siis peab eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?
Tööelu portaalis küsib lugeja, kas tööandjal on kohustus maksta palka töötajale, kes peab jääma eneseisolatsiooni, kuid ei saa teha kaugtööd.
Lugeja küsib: Minu töötaja andis teada, et ta läheb koos lapsega koolivaheaega veetma riiki, kust tagasi tulles peab jääma eneseisolatsiooni. Töötajal ei ole võimalik tööd teha kaugtööna. Kas pean talle eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Kuna tegemist ei ole tööandjast põhjustatud töötamise takistusega, vaid töötaja enda teadliku otsusega, siis selle aja eest tööandja töötasu töölepingu seadusest tulenevalt maksma ei pea.
Töösuhetes kehtiva hea usu ning üksteise huvidega arvestamise põhimõtet järgides saab tööandja:
1. Informeerida kõiki töötajaid juba ette, et juhul, kui nad koolivaheaja puhkuse ajal on otsustanud reisida välisriiki, siis kontrolliksid ka ise üle, mis nõuded Eestisse naastes kehtivad. Kõige värskema info saab alati välisministeeriumi kodulehelt.
2. Küsida töötajalt üle, kas ta läheb puhkuse ajal välismaale. Sest tööandjal on ka teiste töötajate tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks õigus saada töötajalt infot, et ta on puhkuse ajal viibinud välisriigis ehk tööandjal on praeguses olukorras selle info suhtes töölepingu seaduse mõistes õigustatud huvi.
3. Töötajatele tuleks kindlasti ka selgitada, et kuna terviseamet on andnud soovituse võimalusel vältida välisriiki reisimist, kuid töötaja ise on otsustanud siiski minna, siis peab ta arvestada nii eneseisolatsiooni kohustuse kui ka sellega, et kodus viibitud aja eest tööandja talle töötasu üldjuhul ei maksa.
4. Tööandja saab alati kaaluda täiendavaid võimalusi ja pidada töötajaga läbirääkimisi, et töötaja kasutaks eneseisolatsiooni ajal näiteks veel kasutamata põhipuhkuse päevi (aga üks või teine poole ei saa seda nõuda, vaid see saab toimuda ainult poolte kokkuleppel või siis kinnitatud puhkuste ajakava alusel). Summeeritud tööaja korral on ka näiteks võimalus, et tööandja ei pane töötajat eneseisolatsiooni ajaks graafikusse, vaid jaotab nende nädalate töötunnid järgnevasse perioodi (seejuures ikka seadusega ettenähtud puhkeaja nõudeid järgides).
5. Kui töötaja naaseb välismaalt haigusnähtudega, siis tuleb viivitamata võtta ühendust oma perearstiga ning jääda töövõimetuslehele. Meeles tasub ka pidada, et töövõimetuslehele on õigus jääda ka nendel inimestel, kellele on teatatud, et ta on Covid-19 nakatunu lähikontaktne ja tal ei ole võimalus teha kaugtööd. Täpsem info sel teemal terviseameti kodulehel.
