Kui koondamislaine üle pea lööb…

Töö kaotanul tasub uue ameti otsinguil kohe pöörduda ka tööturuameti poole.

 Kuna koondamise tõttu kaotab Eestis igal kuul töö sadu inimesi, uuris Eesti Päevaleht, millisele abile võivad need inimesed loota, kuhu tuleks pöörduda ja mida tähele panna.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul algab protsess tööandjalt saadud kirjalikust koondamisteatisest. Selles peab olema kirjas viimane töötamise kuupäev ja märge, et tööleping lõpetatakse koondamise tõttu. Samuti peab töötajale põhjendama, miks kuulub koondatute hulka konkreetne inimene.

Kirjalikus teatises tuleb ka näidata, kas tööandjal on võimalik inimesele anda teist tööd ja mis on selle tingimused. Märgitud tähtaja jooksul saab koondatu otsustada, kas ta võtab pakutu vastu või loobub.

Kord muutub

Koondamisteatises võiks olla märgitud ka see, kui palju makstakse töötajale hüvitist. Inimene, kes on ettevõttes töötanud kuni viis aastat, saab kahe kuu keskmise palga, viis kuni kümme aastat töötanuile makstakse kolme kuu ja üle kümne aasta töötanuile nelja kuu keskmine palk. Samuti tuleb staaži järgi kaks, kolm või neli kuud koondamisest ette teatada. Seda kuni uue töölepinguseaduse jõustumiseni juulis.

Kui töö lõppeb nõutud täht­ajast varem, peab tööandja koondatule hüvitama töötasu ka nende kuude eest, mis on seaduses määratletud etteteatamisperioodina.

Uuele tööle ei saa inimene asuda enne, kui varasem tööleping on lõppenud.

„Tööandjad kipuvad töötajatele tegema ettepanekuid, et maksavad lõpparve välja osade kaupa. Eriti praeguses majandus­olukorras soovitan ma kõigil sellistest kokkulepetest hoiduda. Esiteks on see seadusega vastu­olus ja teiseks on risk, et neid summasid hiljem ei laeku,” hoiatas Siitam.

Kui kõik on korrektne, võib koondatu juba järgmisel päeval pöörduda tööturuameti poole. Ameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi sõnul ei peaks töö kaotanud otse töölt jooksujalu nende juurde tormama, kuid võiksid end vajaduse korral töötuna arvele võtta esimese kuu jooksul.

Töötuna arvele võt­tes läheb vaja isikut tõendavat dokumenti, tööraamatut, töö­andja tõendit viimase kolme kuu jooksul makstud tasude ja kinni peetud töötuskindlustusmaksetega ning dokument, kus on kirjas, miks teenistussuhe lõppeb.

Töötuks registreerimiseks läheb tööturuametis aega paar tundi, seejärel suunab amet töötuskindlustushüvitise avalduse töötukassasse, kus otsus hüvitise maksmise kohta tehakse kahe nädala jooksul. Töötuskindlustushüvitist hakatakse positiivse otsuse korral maksma kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist, makse jõuab töötu kontole iga kuu 10. kuupäeval.

Esimesel sajal päeval makstakse hüvitist 50 protsenti varasemast palgast, olenevalt töö­staažist saab töötu seejärel kuni 260 päeva jooksul 40 protsenti varem teenitust. Hüvitist ei ole õigust saada neil, kes viimase kolme aasta jooksul on töötanud vähem kui 12 kuud. Nemad võivad taotleda töötutoetust, mille päevamäär on praegu 32,90 krooni.

Tööturuametist võib töötu abi saada ka töö otsimisel – koolituste ja näiteks stipendiumide kujul.

Aktiivsus vähendab probleeme

•• Sageli on koondamisteate saanuil vaja toime tulla jätkuvate rahaliste kohustustega. Probleemide vältimiseks tuleks ise aktiivne olla.

•• Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Eneli Veeremaa sõnul peaks panga ees võl­gu olev, koondamisteate saanud inimene kohe panga poole pöörduma, sest vajaduse korral saab olukorra lahendada maksepuhkuse, laenu tähtaja pikendamise või mitme pisema laenu üheks suureks laenuks koondamisega.

•• „Pangaga koostööd tehes jääb rikkumata ka kliendi makseajalugu,” arvas Veeremaa.

•• Ta lisas, et pank ei taha endale inimeste kortereid ja maju ning seepärast ei minda ka jõuga kellegi kodu niisama ära võtma.

•• Püsivamate probleemide puhul võiks Veeremaa hinnangul läbi mõelda võimalus, et võib-olla tuleb eluase vahetada väiksema ja odavama või lausa üüripinna vastu. Kõige olulisem aga on tema sõnul säilitada külma närvi ning vältida rutakaid ja probleemide hulka kasvatavaid otsuseid, näiteks võtta SMS-laene.