Kui palju Eestis tegelikult alampalga saajaid on? Isikupõhine uuring nõuaks lisaraha

 (24)
Kui palju Eestis tegelikult alampalga saajaid on? Isikupõhine uuring nõuaks lisaraha
Foto: Sven Arbet

Ametiühingute hinnangul on suureks probleemiks, et Eestis puudub ühtne statistika, kui palju Eestis tegelikult alampalga saajaid on. Statistikaamet leiab aga, et kui ametiühingud tahavad täiendavat uuringut, siis peaksid nad tagama ka selle uuringu rahastamise.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson leiab, et kui statistikaamet ettevõtetest palkade kohta informatsiooni kogub, siis peaks neil olema spetsiaalne küsimus, kas neil on miinimumpalga saajaid ja mis ametikohal nad töötavad.

Statistikaameti juhtiv statistik Birgit Hänilane selgitas Ärilehele, et palgauuring, mida statistikaamet iga kuu teeb ei ole isikupõhine uuring, vaid summaarselt ettevõttes töötavate töötajate kohta kokku ning selle põhjal miinimumbrutotöötasu saajate arvu avaldada ei saa.

Hänilane lisas, et iga nelja aasta tagant tehtav töötasu struktuuriuuring annab nii miinimumpalga saajate arvu kui ka selle, mis ametikohal nad töötavad.

„Kui iga nelja aasta tagant tehtav töötasu uuring ametiühinguid ei rahulda, siis on neil võimalik teha ettepanek lisada näiteks eraldi miinimumpalga saajate uuring statistikatööde loetellu. Kui ametiühingud on tellijad, siis peaksid nad tagama ka sellise uuringu rahastuse,“ leidas Hänilane.

Statistikaamet teeb kahte rahvusvahelisel metoodikal põhinevat palgauuringut, mille alusel saab EL riike teatud tasandil võrrelda:

1) Iga 4 aasta tagant korraldatakse töötasu struktuuriuuringut, mis kogub andmeid isikutepõhiselt ja mille põhjal saab avaldada miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksemat brutotöötasu saanud töötajate jaotuse. Avaldamisel on 2014. aasta andmed, mille puhul miinimumpalga aluseks on 2014. aasta seadusega kehtestatud alampalk (355 eurot kuus).

2) Teine uuring on kuuline palgauuring, kus tööandjad avaldavad summaarselt palgasaajate, töötundide ja palgakulu andmed. Et kuuline palgauuring on summaarselt palgasaajate kohta, mitte isikutepõhine, siis eraldi miinimumbrutotöötasu saajate arvu selle pealt avaldada ei saa.

Millised tingimused peavad olema täidetud iga täiendava statistikatöö tegemiseks:

1) Peab olema tellija, kes nii detailseid andmeid soovib;
2) tellija peab tagama rahastuse statistikatöö tegemiseks.

Samuti peab statistikaamet välja selgitama, kuidas nii detailseid andmeid koguda, et vähem koormata andmeesitajaid (metoodika väljatöötamine) - kas tuleb täiendada mõnda olemasolevat statistikatööd; täiendada mõnes riiklikus andmekogus olevaid andmeid lisatunnuste kogumise või lisamise abil või algatada uus statistikatöö.

Halduskoormuse tõstmise vältimiseks oleks mõistlik siduda palgaandmed mõne juba riigis kogutava andmestikuga ning vältida dubleerivat andmete küsimist.

Ekspressi konverents 2020