Selguse mõttes on kõik summad esitatud eurodes ning on teiste valuutadega riikide puhul seega ligikaudsed. Tegemist on põhipalkadega.

1. Singapuri peaminister Lee Hsien Loong – 1 524 253 eurot

5 miljoni elanikuga linnriigi elanikud avaldasid 2012. aastal rohkelt pahameelt, kui selgus, et peaministri aastane põhipalk on 2 563 009 eurot. Loong langetas palka 28%, kuid on ikkagi maailma kõrgeima palgaga riigijuht.

2. USA president Barack Obama – 359 000 eurot

Palgale, mis määratakse peagi ka Hillary Clintonile või Donald Trumpile, lisandub ka 44 830-eurone maksuvaba kulukonto. Ppralk tõusis viimati aastal 2001.

3. Kanada peaminister Justin Trudeau – 233 000 eurot

4. Saksa kantsler Angela Merkel – 218 400 eurot

Kantsleri palk tõusis tänavu märtsis 2% ning tõuseb samal palju ka tuleva aasta veebruaris.

5. Jaapani peaminister Shinzō Abe – 216 500 eurot

6. Lõuna-Aafrika Vabariigi president Jacob Zuma – 185 400 eurot

President Zuma palk tõusis märtsis 4%, kuid samas ka langes, võrdluses euro ja dollariga, Lõuna-Aafrika randi nõrkuse tõttu.

7. Prantsusmaa president François Hollande – 178 300 eurot

Hollande kärpis oma palka 2012. aastal uuesti ametisse astudes 30%. Ilma kärpeta oleks tema aastapalk olnud edetabelis USA presidendi kannul.

8. Suurbritannia peaminister Theresa May - 167 000 eurot

Õigupoolest lisandub värske peaministri palgale Suurbritannia poliitilise süsteemi iseärasuste tõttu ka parlamendiliikme palk (ligi 87 000 eurot aastas).

9. Venemaa president Vladimir Putin – 123 500 eurot

President Putin vähendas oma palka mullu 10% võrra, et olla solidaarne Venemaa sügava majanduskriisi leevendamise kärbetega. Samas kahekordistas Putin oma palka 2014. aastal.

10. Itaalia peaminister Matteo Renzi – 107 700 eurot

11. Eesti peaminister Taavi Rõivas – 63 461 eurot

12. Läti peaminister Māris Kučinskis – 45 252 eurot

13. India peaminister Narendra Modi – 25 850 eurot

14. Hiina president Xi Jinping – 18 490 eurot

Maailma suuruselt teise majandusega riigi presidendi palk tõusis 2015. aasta alguses 62%, kuid on jätkuvalt hämmastavalt madal. Tuleb muidugi arvestada, et sel on peamiselt ideoloogilised põhjused. Vaatlejate sõnul toimub Jinpingi isiklik majandustegevus tõenäoliselt off-shore pankade ja muude varjatud vahendite kaudu.