Kui sakslased koputavad koosolekul lauale, tähendab see heakskiitu
Hamburgis ehitatakse Airbusi lennukeid ning saab sõita vesinikubussidega, millest tuleb heitgaasi asemel veeauru. Münchenist juhitakse hiljuti startinud Euroopa kosmoselaborit, DHL hakkas kasutama Euroopa esimest hübriidveokit.
Otsustanud tulla Saksa turule, tuleb kõigepealt valida piirkond, sest liidumaade erinevused on suured. Eestit teatakse paremini Põhja-Saksamaal, kuid Eesti 90. aastapäevaga seotud pidustusi oli kõige rohkem edelas asuval Baden-Württembergi liidumaal. Selle liidumaa innovatiivsusindeks on Euroopa kõrgeim.
Saksamaal sõlmitakse suur osa ärikontakte messidel ja messe on seal väga spetsiifiliste valdkondadeni välja: väikeloomatarbed, pulmad, silmaoptika, jäätmetehnoloogia, aatomienergia, kalastamine, autovaruosad, pagaritöökodade sisustus, siidrõivad, piljard, filateelia, mootorrattad... “Eestlastel ei ole veel kogemusi, tihtipeale ei teata, et juba enne messi tuleb kohtumised kokku leppida. Vahel aga saadetakse messile väikefirma müügijuht, kellele firma omanik ei ole tegelikult andnud otsustusõigust ega volitusi,” teab Riina Leminsky, EAS-i Hamburgi-esindaja.
EAS-i esinduse poole pöördutakse Saksa turul oma toodete potentsiaali hindamiseks ja partnerite leidmiseks, sest ilma kohaliku esindajata seal palju teha ei saa. Leminsky sõnul lähevad hästi müügiks nisˇitooted, enamik Eesti firmasid on siiski turul allhankija rollis. “Nii jääbki avalikkusel teadmata, et nii Porsche kui ka Airbusi tootmisel on mängus vähemalt ühe Eesti ettevõtte käsi.”
Kui Saksamaal korterit üürida, siis tuleb tuua üürileandjale oma CV, pangaväljavõtted, varasemad referentsid ja kandideerida koos kümnete teistega. Korteri kasutamiselgi on ranged reeglid: enamikus korterites ei või pidada koera ega kassi, lepingu lõppedes tuleb seinad alati värske värviga valgeks võõbata ja kinni peetakse öörahu ning kordamööda koridori pesemise nõudest. Samamoodi kandideerivad sakslased tööle: esitatakse paks mapp fotoga CV-ga ning selle iga sammu tõendavate tunnistuste, diplomite ja eelmiste tööandjate soovituskirjadega.
Ilm mängis vingerpussi
Üheteist aasta tagune esmamulje Eestist meenutas Michael Stennerile tema Aafrikas töötamise aastaid – kliima mõttes. Eestisse tööpakkumisele ära ütlema tulnud meest võlus kuum ilm, mis aga hiljem, esimesel tööpäeval novembrikuus arvatagi valmistas pettumuse. Tookord sai Stenner ülesandeks käivitada Eesti esimene viietärnihotell Schlössle. Nüüdseks on tema käe all sündinud ka ülejäänud kaks Eesti viietärnihotelli Kolm Õde ja Hotell Telegraaf, mida Stenner juhib praegugi. Oma esimese tiimi komplekteerimisel üllatas Stennerit Eesti CV-kultuur, eriti optilisest küljest ja halvas mõttes: käsitsi kirjutatud elulood, kui kellelgi oli foto, siis murul pikutavatest noortest neidudest, tunnistusi ega referentse polnud. Kandidaadid olid verinoored ja peaaegu täiesti kogemusteta.
Saksamaal on ettevõtted hierarhilisemad kui Eestis ja inimeste karjäär tunduvalt laugema tõusuga: neis sfäärides, kus meil on kolmekümnendates juhid, ollakse Saksamaal vähemalt viiekümnene.
Saksamaal on väga oluline roll tunnistustel, sertifikaatidel, lubadustest, kokkulepetest ja standarditest kinnipidamisel – need on ettevõtte referentsiks. Leminsky soovitab Eesti firmadele enam konkreetsust ja kannatlikkust, sest Saksamaal ei toimu asjad nii kiiresti ja sakslased on väga ettevaatlikud.
Tõsi on, et sakslased on planeerimisspetsialistid – see annab neile kindlustunnet. Nii nagu reeglidki. Ainus koht, kus sakslane reeglitest ei pea, on Autobahn’i kiiruspiirangud – paljud ei teagi, et tegelikult on kiirteedel soovitatav maksimaalne kiirus 130 km/h.
Piinlikult täpsed
Sakslased on täpipealsed mitte ainult plaanides, vaid ka läbirääkimistel – nad tahavad mõista iga viimsetki detaili. Kui leping on kord allkirjastatud, järgivad sakslased seda piinliku täpsusega. Kui pärast esitlust hakkavad Saksa kuulajad sõrmenukkidega lauale koputama, on tegemist hea märgiga – aplausiga. Ühe sõrmega koputamine tähendab sama, mis meil kolm korda üle õla sülitamine.
Et aruteludest ja otsustest jääks jälg, armastatakse Saksamaal kirjalikku suhtlust. Aga lepinguks peetakse ka suulisi kokkuleppeid. “Mulle tundub kummaline, et Eestis peab olema iga asja jaoks paber,” on Stenner segaduses. “Mu laualt käib läbi väga palju dokumente. Kuna eesti keelt oskavad ju ainult eestlased, paneb see mind vahel mõtlema, et äkki olen ühe jalaga juba vanglas, sest ma ei tea alati, millele allkirja annan.”
Stenneri sõnul peab sakslastega äri tehes arvestama, et nad on uue tehnoloogia kasutuselevõtul konservatiivsed. “Nad ei torma ühelt kohtumiselt teisele, sülearvuti näpus. Ka ei ole kõigil kodus internetti.” Väike vasturääkivus on sellesse muidugi sisse programmeeritud, sest Bosch, Braun, Siemens, BMW, Audi, Mercedes, Volkswagen, tuulegeneraatorid ja palju muudki on kõik Saksa inseneride ajutöö. Faks on Saksamaal ikka veel au sees, aga aina enam kasutatakse ka Skype’i.
Saksamaal on umbes 80% ettevõtetest perefirmad. Neile ei ole oluline ainult kasum, vaid ka imago – et töötajad oleksid rahul ja suguvõsa uhke. Palju lobitööd tehakse, kontakte sõlmitakse ja töövälist aega veedetakse seltsides, sihtasutustes, fondides, liitudes ja mittetulundusühingutes.
See, et sakslased on viisakad, ei ole müüt. Kirju, isegi elektroonilisi, alustatakse “Väga austatud härra või proua…” ja lisatakse akadeemilised tiitlid, mis on ilmtingimata kirjas ka visiitkaartidel. Kätt surutakse tervitades kõigil, isegi lastel. Saksa täpsus tähendab täpset kohalejõudmist – ei varem ega hiljem, kui kokku lepitud. Kinni peetakse ka koosolekute lõpuajast. Saksa kultuuris on iga asja jaoks oma aeg.
Kommentaar
Riina Leminsky,
EAS-i Hamburgi-esindaja
Baden-Württembergi (BW) liidumaa on Eesti oma partneriks valinud, selle kriteeriumiks oli Eesti suhteliselt väiksem tuntus seal, aga ka tõsiasi, et selle liidumaa majandusnäitajad on ühed Saksamaa paremad.
BW liidumaa on Saksamaa jõukamaid liidumaid: EL-i mastaabis majandusnäitajate poolest 4. kohal Luksemburgi, Iirimaa ja Hollandi järel. Kuigi BW-l puuduvad märkimisväärselt maavarad ja energiavarud, on nad oma edu saavutanud põhiliselt tänu inimestele. Tähtsamad tööstusharud on autotööstus (Porsche, Daimler-Benz), kodu- ja kontoritehnika tootmine (Bosch, IBM, Stabilo), masinatööstus, optikaseadmete, lennu- ja kosmosetehnika tootmine jne. BW on EL-is innovatsiooniindeksi põhjal esikohal: suurim patentide registreerimise arv ühe elaniku kohta, suurim tööjõuhulk kõrgtehnoloogiasektorites, investeeringud teadus- ja arendustöösse. Eesti on selles edetabelis 61. kohal.
