Kui töö ajab ajab hulluks – sotsiaalministeeriumi hinnangul kujutavad suurimat riski probleemsed kliendid

 (7)
Vabariigi Valitsuse pressikonverents 06.06.2019
Sotsiaalminister Tanel Kiik juhib tähelepanu, et tööstress võib vaimse tervise uppi lüüa.Foto: Madis Veltman

Töötajate vaimse tervise häired on Eestis teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest, tuues igal aastal rohkem kui poole miljardi euro väärtuses kahju, selgus sotsiaalministeeriumi värskest analüüsist.

Tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse, sest vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on aga stress, mida põhjustavad ülemäärane töökoormus ja töötempo, ebaselged ülesanded ja pidevad muutused, töö iseloom, töökeskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.

Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks töökeskkonnas probleemsed kliendid (69,9%), ajaline surve (49,2%), pikk või ebaregulaarne tööaeg (22,6%) ja hirm kaotada töö (26%). Peamised raskused psühhosotsiaalsete riskidega tegelemisel on soovimatus neist probleemidest avameelselt rääkida, töötajate ja juhtkonna vähene teadlikkus, oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine.

„Töötajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja psühholoogilisi väljakutseid esitavate olukordadega, mistõttu on psühholoogiline ja sotsiaalne töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid tööohutusega seotud teemasid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Psühhosotsiaalseid ohutegureid peetakse Kiige sõnul sageli nii-öelda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval töökeskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks võivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja töölt puudumine, mis võib omakorda lõppeda töölt lahkumisega, mis mõjutab ettevõtte või organisatsiooni käekäiku ning inimese elu.

Analüüs toob välja ka mitmeid ettepanekuid, mida edaspidi ellu rakendada. Näiteks on oluline, et riik abistaks tööandjaid vaimse töökeskkonna hindamisel ning tõhustaks asjakohast järelevalvet ja nõustamist. Analüüsis on tööandjate abistamiseks koostatud ka näitlik töökeskkonna vaimsete riskide hindamine. Oluline on töötaja tervisekontrolli tõhustamine ja praktilise teabe ning koolituste võimaldamine nii töötajatele kui tööandjatele.