Kuidas 96% varandusest kaotada ja iseenda firmast vallandatud saada: Ameerika rõivamüügiketi asutaja allakäik
Tundus, et American Appareli poode kerkis nagu seeni pärast vihma. Ehitati uusi ning võeti üle neid, kus teised firmad aastakümneid olid tegutsenud.
Kogu selle aja räägiti ka ettevõtte asutaja Dov Charney ebasobivast käitumisest. Küll käis ta korduvalt kontoris ringi aluspesus ning viis töövestlusi läbi alasti. Mis veel hullem, teda süüdistati ka avalikult töötajate ees kokaiini tarbimises. Lisaks seksuaalne vabadus ning ahistamine. Nii, et oli selge, et ettevõtet juhtis üsna valelik ja ebamoraalne inimene. Aga just tema muutis suure osa inimeste riietumisstiili. Just tema viis ettevõtte börsile ning lõpuks jäi hiilgusest ilma, sest 96 protsenti tema enam kui 700 miljoni dollari suurusest varandusest lihtsalt haihtus mõne aastaga.
Lahku ise või lepi vallandamisega
Ettevõtte nõukogu koosolekul selle aasta 18.juunil esitati Dov Charney’le ultimaatum: lahku vabatahtlikult ametist ja loobu kogu hääleõigusest või sind vallandatakse vääritu käitumise pärast. Vabatahtliku lahkumise korral oleks ta saanud mitme miljoni dollari suuruse lahkumiskompensatsiooni ning nelja-aastase konsultatsioonilepingu. Mees ei nõustunud pakkumisega.
Niisiis, kes oli Dov Charney? Kuidas ta American Appareli lõi ja lõpuks peaaegu hävitas?
Ta oli alati olnud väljapaistev tegelane ning kutsus ennast isegi uhkelt juudi sahkerdajaks. Ta sündis 31.jaanuaril 1969 Kanadas Montrealis. Keskkoolis käis mainekas Choate’i internaatkoolis ning päras seda astus ta mõneks ajaks Tuftsi ülikooli, kuid jättis õpingud pooleli, sest asutas Los Angeleses T-särkide hulgimüügifirma. American Appareli asutas ta 1998. aastal ja ettevõte tegeles vaid hulgimüügiga.
Esimene kauplus avati 2003. aastal Sunset Boulevardil. Charney avas oma jaemüügiäri, et inimestel oleks võimalik osta kohalikku ilma logodeta riietust. See oli moemaailmas nagu sõõm värsket õhku. Ostjatele meeldis.
Järgneva kümne aasta jooksul laienes ettevõte jõudsalt. Töötajatele maksti tehastes keskmiselt 12 dollarit tunnist, mis teiste kiirmoefirmadega võrreldes oli helde tasu.
Aga efektiivusus ning hea tasu ei suutnud tasandada negatiivset survet, mis Charney maailmas valitses. Ja millele ta ise oma liigvaba käitumisega põhjust andis. Negatiivse meediakajastuse taustal oli American Apparelil 2005. aastaks 50 poodi viies riigis 250 miljoni dollari suuruse käibega.
Ettevõtte väärtus 2,7 miljardit
Vahepeal oli Dov saanud paar seksuaalse ahistamise süüdistust.
Kui firma 2007. aastal börsile läks, kuulus Charney’le 27 protsenti ettevõttest (47,2 miljonit aktsiat). Pärast esimest kauplemispäeva oli aktsiapaki väärtus 450 miljonit dollarit. Mõne kuu pärast kerkis aktsia hind ajaloolise kõrgeima, 15,5 dollari tasemele. Sel tasemel oli ettevõtte väärtus 2,7 miljardit dollarit ning Charney aktsiate väärtus 730 miljonit dollarit. Avalikult praalis mees, et temast saab peagi Los Angelese kõige värskem miljardär.
Emissioonist saadud rahaga avas ettevõte 2007-2008 aastal enam kui 100 kauplust. Siis tuli aga finantskriis ning inimesed hakkasid mõtlema, et T-särgi eest 40 dollarit maksta ei ole kõige targem tegu. Ja langema hakkasid nii ettevõtte käive kui aktsia hind.
2009. aasta immigratsiooniauditi tulemusena pidi ettevõte lahti laskma enam kui pooled töölised ning lisaks lahkus 1000 töölist ise hirmus väljasaadetud saada. Tööliste kaotus tähendas tellimuste hilinemist. Lõpuks läks asi nii hulluks, et Charney pidi isiklikult ettevõtte laene käendama.
2013. aastal tuli ettevõte välja ambitsioonika projektiga ehitada Los Angelesse automatiseeritud jaotuskeskus, mis pidi ettevõttele säästma 5 miljonit dollarit aastas. Ehituse hilinemine, tarkvaraprobleemid ja töötajate kesine väljaõpe muutsid keskuse efektiivse tegutsemise pea võimatuks. Tellimusi ei suudetud korralikult täita.
15 dollarist jäi järgi 56 senti
Mullu augustis kolis Charney oma madratsi ning elektripliidiga uude keskusesse. Samm pidi näitama tema pühendumist ettevõtmisele. Nõukogu aga võttis seda kui üha suuremat peataolekut. Probleemid jaotuskeskusega läksid ettevõttele lõpuks maksma 15 miljonit dollarit.
Lisaks tuli aprillis tasuda 13,5 miljoni dollari mahus intressimakse, kuid raha ettevõttel selleks ei olnud. Nii tuli Charney’l ettevõtte pankrotist päästmiseks müüa osa enda aktsiaid. Aktsia hind oli langenud tipu 15,5 dollarilt allapoole 1 dollari taset. Mullu mais, mil aktsia maksis 56 senti, oli Dov 27% aktsiate väärtus 23 miljonit dollarit kunagise 730 miljoni asemel ning ettevõtte koguväärtus oli vaid 95 miljonit dollarit.
