Kuidas eluasemekulude tõustes paremini hakkama saada?
Eestis läheb sundkuludeks ligi pool – 45% - perede poolt tehtavatest väljaminekutest ja seda sorti kulude osakaal on viimase nelja aastaga pere rahakotis aina kasvanud.
Palga ostujõud ei ole nii kiiresti kukkunud, et see võiks suurema osa töölkäijate elukvaliteeti oluliselt halvendada, kuid kindlasti raskendab toimuv majanduslikku hakkamasaamist nendes peredes, kus sissetulekud on madalamad, tulutoojaid vaid üks, peres on kasvamas lapsed või pereliikmetest keegi on töötu.
Kulutused eluasemele on kasvanud nii küttehindade tõusu kui ka krõbedate talvede tõttu, mis sooja nii trassidelt kui kodudest taeva poole lennutavad ja inimeste rahakotte tuulutavad. Kodukulude vähendamine, elamu soojustamine või küttesüsteemi vahetus nõuavad suuremaid investeeringuid ning korterelamu puhul ühist otsustamist. Ühistute rahakoti paksus sõltub elanike maksevõimest. Mõne pere makserasustesse sattumine seab löögi alla ka teised elanikud, kes peavad enam maksma, et majas teenuseid ja kütet välja ei lülitataks.
Elektrihinna massiivse (alates 2013 a. 40%) tõusu korral kokkuhoiunippide veelgi hoolsam rakendamine erilist efekti ei anna. Kui elektri tarbimist vähendada ei õnnestu, tuleb kopsakam elektriarve rihma pingutades tasuda. Kahjuks mõjutab energiahindade kallinemine kaudselt kõikide kaupade ja teenuste maksumust.
Transpordikulud on pere-eelarves peale kodu ja söögi kolmas suurem kulugrupp. Kõige enam raha läheb mootorikütustele, mille hind on märkimisväärselt tõusnud maailmaturul toimuva kohta. Uuemat ja ökonoomsemat autot julgevad vähesed endale lubada. Samas kaaluvad paljud täna varasemast hoolikamalt, kas teha sõit auto või ühistranspordiga. Tõusnud on ka ühistranspordi piletite ja kuukaartide hinnad.
Meie ühiskonnas valitseb hoiak või väärtus, mille kohaselt tuleb arved maksta õigeaegselt. Swedbanki teabekeskuse uuring näitas, et Eesti elanikud peavad arvete tähtaegset tasumist väga oluliseks. Kodu ja eluasemega seotud arved on elanikele kõige tähtsamad võrreldes muude arvetega, mille õigeaegseks ja korrektseks tasumiseks ollakse rahaliste raskuste korral valmis teiste kulutuste arvelt kokku hoidma.
Kontroll kulude üle ning äsjase rahavääringu muutumisega kaasnev ebakindlus on sundinud paljusid peresid tarbimisharjumusi muutma – senisest veelgi enam jälgitakse hindu, seatakse endile kululimiidite ja varasemast rohkem inimesi peab igapäevaste kulude üle arvestust. Mida rohkem tuleb raha kulutada esmavajaduste rahuldamiseks, seda vähem jääb järele muude vajaduste jaoks – ringi- ja õpperahaks, teatri ja kino külastamiseks, rõivaste ja jalanõude ostmiseks.
Lahenduste leidmine ei ole lihtne, kuid rasked ajad õpetavad nutikust. Eelarvet tasub planeerida eelarvet pikemalt arvestades sesoonseid kulusid, hoida kulud-tulud tasakaalus ja püüda säästa, millest on abi ootamatute väljaminekute korral. Meelde tasub tuletada majapidamise säästunipid - öise ja nädalavahetuse elektrienergia kasutamine, kuidas kasutada vett ökonoomselt, reguleerida kütet, planeerida säästlikumat valgustus. Makseraskuste korral ei tohi kindlasti kasutada laenuraha. Tuleb olla tähelepanelik lähedaste suhtes ja aidata neid enne, kui võlad ja viivised pallina suureks kasvavad.
Lahenduseks võib näiteks olla ajutine lähedastega kokkukolimine ja eluaseme väljaüürimine. Müümine ja väiksemale pinnale kolimine võtab tänases majandussituatsioonis, kus ostuhuvi väike, enam aega. Õhema rahakoti omanikel tasub tasub uurida toetusvõimalusi, mida pakub omavalitsus. Mõistlik on otsida lisatulusid ja hinnata väljavaateid paremini tasustatud töökoha suhtes. Valige teleri vaatamise ja arvutis suhtlemise asemel näiteks keeleõppeprogramm või mõni hariv e-raamat, et ennast täiendada.
Eelmise aasta novembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit kõige rohkem eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogutõusust kolmandiku, teatas statistikaamet.
Selle peapõhjus oli aastataguse ajaga võrreldes 8,6 protsenti kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Aastaga 4,3 protsenti kallinenud toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust neljandiku ning võrreldes möödunud aasta novembriga 13,4 protsenti kallim mootorikütus kuuendiku.
