„Igal maal on oma eelised ja puudujäägid,“ lausus vastava uuringu läbi viinud automüüja OÜ Moneklar tütarfirma Carleb Latvia juhatuse liige Raul Tobbi. Tema sõnul on riigid rakendanud erinevaid põhimõtteid, mistõttu olukorrad riikides on ühest küljest sarnased, kuid samas ka väga erinevad. Läti väljaanne kirjutab, et teiste ekspertide arvamuste põhjal tuleb ka välja, et ei saa kokkuvõttes öelda, et ühe riigi süsteem oleks parem ja teise oma halvem.

Tobbi sõnul on kõige suuremad erinevused sõidukite tehnoülevaatuses.
Lätis tuleb igal aastal auto eest maksta fikseeritud maksususumma, mis sõltub CO2 heitmetest. Eestis on see tasu juba arvestatud kütuse aktsiisimaksu- ehk kes rohkem sõidab see ka rohkem maksab.

Eestis maksab tehnoülevaatus rohkem kui Lätis, kuid uute autode omanikud peavad selle läbima iga nelja aasta tagant, ning kuini 10 aasta vanuste autode omanikud iga kahe aasta tagant.

Eestis on tehnoülevaatuse punktide vahel konkurents ning ühes linnas võib neid olla mitmeid, kuid Lätis on isegi pealinnas Riias vaid üks koht, kus tehnoülevaatust läbi viiakse.

Tobbi märkis, et kui arvestada tehnohoolduse kulusid aastate kokkuvõttes, siis ilmneb, et tegelikult on kulu Lätis kõrgem kui Eestis, kuigi Eesti hinna- ja palgatase on üldiselt kõrgem.

Kui kümme ja viisteist aastat tagasi oli olukord, et lätlased ostsid auto Eestis ning ka registreerisid selle siin, siis nüüd on olukord muutunud, sest eelmisest aastast tuleb välismaal registreeritud, kuid Lätis deklareeritud auto eset maksta 10 eurot päevas, selgitas Tobbi. Eestis sellist nõuet ei ole.

Lätis saab sularahas auto eest tasuda kuni 7200 euroni. Seda piiri taheti langetada 1500 euroni, kuid Seim seda sammu heaks ei kiitnud. Eestis sularaha kasutamise piiri ei ole.