EHRLi juht Ain Käpp ütles ERRile, et siseturism seda puudujääki ei kata, mis välisturistide puudusest on tekkinud. Käpa sõnul läks siseturism küll suvel hästi käima ning majutus ja restoranid on inimeste üle rõõmsad, kuid tegelikult on sektor ikkagi väga suures kriisis.

Käpp sõnas, et konverentsiturism, samamoodi ka äriturism, mida nagunii suvel on vähem, on väljasurnud ning lisas, et ettevõtete esindajad ei reisi enam niimoodi ringi ja ootavad olukorra stabiliseerumist maailmas.

Ain Käpp tõi näite, et kui siseturism on leevendust toonud Pärnule ja saartele, siis tegelikult juulikuus, kui ajalooliselt on täituvus 90 pluss, oli Tallinna hotellide käive kokku langenud meeletutes kogustes ehk siis 68 protsenti vähem käivet, kui aasta tagasi. "Täna on meil 42 protsenti ja märkimisväärselt väiksema hinnaga," ütles EHRL-i juht.

Selle kohta, kas peaksime Soomele enda kohta suuremat kampaaniat tegema, et soomlased Eestisse reisima tuleks ütles Käpp, et paljud riigid annvad valitsuse kaudu signaali, et inimesed puhkaks oma riigis ja ei reisiks, aga kõik riigid konkureerivad ka selle nimel, et saada enda juurde välisturiste.

"Muideks turism oli Eestis enne kriisi kaheksa protsenti meie riigi SKP-st, nii et see oli hästi suur osa, ja loomulikult Eesti on ka teinud Soome poole kampaaniat, aga see võiks olla veidi jõulisem, isegi võib-olla vautšerite jagamiseni, et teine või kolmas öö on kompenseeritud," lausus Käpp. Ain Käpp lisas, et välisturist Eestile on hästi oluline ja see, et Soome on Eesti kõrval ja et me saime poolest juunist Soome piiri ikkagi lahti, on väga oluline.